100: Rainer Sternfeld – ettevõtja, insener ning kogukondlike projektide algataja, kes väärtustab loodust, haridust ja loovust
„Elades Californias ning tööreisidel eestlastega kohtudes tundsin, et eestlaste lood, mis selleks hetkeks möödunud 25 vabaduse-aasta jooksul olid tekkinud, ei jõua koju tagasi. Meil oli palju inimesi, kes olid oma valdkonna tipud või kel olid huvitavad lood, kuid polnud tekkinud diasporaa-ülest võrgustikku.“
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Rainer Sternfeld on ettevõtja, investor, tippjuht, insener, ning mitmete kogukondlike ja ühiskondlike projektide algataja. Ta on Jaapani investeerimisfondi NordicNinja partner, mis investeerib Põhjamaade ning Baltimaade suure potentsiaaliga digi- ning rohetehnoloogia ettevõtetesse, mis aitavad meil vähendada maailma kollektiivset jalajälge.
Ta on saatesarja „Globaalsed eestlased” algataja ning saatejuht, kes on koos tänaseks 9-liikmeliseks kasvanud toimetusega vedanud seda alates 2016.a. veebruarist. Raineri intervjueerijaks on sarja esimene külaline Sten Tamkivi ning sajanda saate avalikuks saamisega jõuab sari oma ettenähtud lõpuni – teekond, mis kestis 7 aastat.
Raineri lugu on lugu loovusest ning õpihimust, muutuste algatamistest ning juhtimisest, inimeste aitamisest, tundlikust sotsiaalsest närvist ning sihikindlast pühendumisest. Viimase 20 aasta jooksul on ta asutanud või juhtinud mitmeid ettevõtteid ning organisatsioone, loonud uusi tiime ning tooteid ja teenuseid, töötades rahvusvaheliste kollektiividega nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui Jaapanis. Lisaks on ta ka täiskasvanute programmeerimiskooli Kood / Jõhvi kaasautaja. Varasemalt on Rainer töötanud ABB Baltimaade arendusjuhina, kus ta vedas uusi initsiatiive ning rajati ka üle-eestline elektriautode kiirlaadijate võrgustik.
Aastatel 2012-2019 elas ja töötas Rainer Räniorus Californias, kus juhtis enda kaasasutatud ettevõtet Planet OS, mille keskkonna- ning energeetikaandmeid töötleva pilvetehnoloogia omandas 2017. aastal küberturvalisuse ettevõte Intertrust. Selle käigus tegid nad koostööd nii energeetikaettevõtetete, akadeemia kui riigiasutustega, mh NASA-ga. Rainer osales nii Valge Maja avatud andmete ümarlaua töös kui Maailma Ookeaninõukogu juhatuse töös.
Kui ta oli 24-aastane, osales Rainer kolme sõbraga Vabadussõja võidusamba ideekonkursil, mille nad ka võitsid ning mis suurte raskuste kiuste Vabaduse väljakule 2009.a. ka rajati.
Raineril on TalTechist bakalaureusekraad tootearenduses ning magistrikraad mehhatroonikas. Oma tudengieas kaasasutas ta nii TTÜ Fotoklubi kui TTÜ Robotiklubi ning töötas TTÜ Mehhatroonikainstituudis insenerina mehitamata sõidukite uurimisrühmas.
Selles saates räägime
Lapsepõlvest 80ndate Sauel, esivanemate mälestustest ning mõjust
Elektroonika, raamatute, USA taevakanalite ja muusika keskel kasvamisest
Ülikooliõpingutest TalTechis
Vabadussõja võidusamba loomisest ning kuidas ta seda täna vaatab
25-aastaselt ABB arendusjuhiks saamisest
Planet OS-i rajamisest ning elust Räniorus
„Globaalsete eestlaste“ podcast’i algusest, diasporaast ning kuidas eestlased on maailmameistrid koduigatuses
Kood / Jõhvist ning haridusest
NordicNinja partneriks saamisest
Eestisse naasemisest ning Eesti tulevikust
Valitud mõtteid
„Meie vanematel ei olnud magamistuba, vaid oli elektroonikalabor, kus ma veetsin aega. Kodu oli elektroonikat ja helisüsteeme täis, mida ma sain lammutada ja kokku panna. Kogu aeg oli midagi uut.“
„Täiesti pöördeline asi mu elus oli satelliit-TV. Isa pani püsti ühe Eesti esimese (era)satelliit-TV süsteemi ehk satipanni, mille ta lasi Haapsalus teha. See pandi rõdule püsti, 89. aastal ja avas kõik taevakanalid.“
Parimate gümnaasiumilõpetajate vastuvõtust Roosiaias: „ETV reporter tuli president Lennart Meri juurde ja ma seisin juhuslikult temast mõned sammud eemal. Reporter küsis: „Kas need noored siin on tulevikuliidrid ja tuleviku Eesti tegijad?“. Meri ei pilgutanud silma ka ja ütles, et „tavaliselt mitte“. See oli külm dušš, see oli esimene suur klaar asi, et see “viieline” õpilane pole mingi suur asi.“
„Kogu see nullindate algus oli tehnikaülikoolis, nüüd TalTechis, klubide asutamise laine: tekkisid fotoklubi, säästva arengu klubi, kultuuriklubi, robotiklubi, jne. See oli meeletu-meeletu asutamise ja tegemise vaim.“
Vabadussõja võidusambast: „Vaatan nüüd maailma oluliselt teisiti, kui siis. Seal oli igasuguseid töid, oluliselt paremaid kui meie oma. Me peame olema iseenda vastu ausad ja tunnistama, et see ei ole parim lahendus, mis Eestil on pakkuda oma inimestele. See lahendus ei ole parim, mis räägiks meie lugu. Ma kahetsen, et me ei pakkunud oma teist, linnutiiva ideed, mis kindlasti ei oleks võitnud.“
„Bo [Henriksson] tegi ettepaneku tulla Baltimaade arendusjuhiks ja ma olen selle ettepaneku eest elu lõpuni tänulik, sest ma õppisin sellest nii palju: kuidas inimesi juhtida, kuidas [ettevõtet] skaleerida, kuidas suurt organisatsiooni päriselt juhtida. Inimesi oli 1300 ja Baltikumi käive sel hetkel oli 300 miljonit dollarit. Ja siis oled 25-aastasena Baltimaade juhtkonnas. See usaldus, mis Bo’l mu vastu oli – ma ei tea, kust see tuli, kuid olen selle eest väga tänulik.“
Ettevõtte USAsse viimisest: „Tundsime, et tol hetkel oli fookus ookeanidel. Me peame mõtestama, mis need hetked ajaloos olid: oli Macondo naftareostus Mehhiko lahes, oli Fukushima. Kõik need asjad tulid kokku ja inimesed ei teadnud, kuidas reageerida keskkonnareostustele, andmed olid puudulikud. // Kogu andmete kogumine, töötlemine, rahastus – 80% oli Ameerika Ühendriikides.“
„Kui sa õpid tootearendust, loovust ja innovatsiooni, siis sa mõtled, „Kuidas ma saan sinna allikate lähedale?“. Siis maandud San Franciscos ja sõidad mööda maanteed 101, mille servades on kõik ettevõtted, mida sa oled kasvades näinud, siis see ei ole enam mingi kauge asi, mida teevad tundmatud, määramatud inimesed, vaid istud nende kõrval ja keegi töötab Google’is, keegi Apple’is, keegi teeb autot nimega Tesla. See on väga tervitatav ja siis sa saad aru, kuidas nad mõtlevad ja see muutis kogu maailmapilti, kuidas üldse tooteid arendada.“
Audiosarja “Globaalsed eestlased” idee tekkest: „Elades Californias ning tööreisidel eestlastega kohtudes tundsin, et eestlaste lood, mis selleks hetkeks möödunud 25 vabaduse-aasta jooksul olid tekkinud, ei jõua koju tagasi. Meil oli palju inimesi, kes olid oma valdkonna tipud või kel olid huvitavad lood, kuid polnud tekkinud diasporaa-ülest võrgustikku.“
Kood / Jõhvi mõttest: „Programmeerimine ei ole enam midagi sellist, mida sa lähed ülikooli õppima. See on tavaline kirjaoskus. Sa võid uue programmeerimiskeele, käsud ja keele struktuurid ära õppida mõne päevaga, see ei tähenda, et sa midagi oskad, aga sa võid elu lõpuni areneda ja saavutada oma zen master’i taseme. // Kui sa tahad ülikooli minna arvutiteadust õppima, siis sa lähedki arvutiteadust õppima. Kui programmeerimist, siis oled juba maha jäänud.“
„Minu arvates on oluline, et kui sa proovid ja kukud läbi, siis proovid uuesti. Sa ei tohiks jätta seda sinna. Iga inimese elus peab olema selliseid hetki, kus sa kukud näoli, oled enda vastu aus. Meil on liiga palju inimesi, kes on liiga enesekindlad, ma tean, et ma olin 20-aastaselt täpselt samasugune. Need suured kireprojektid, need rasked projektid nagu Vabadussammas – need on tulnud noorena, õilsate eesmärkide nimel, kuid kõik ei tule nii välja, nagu tahaks.“
Soov Eestile: „Ma soovin, et arendaksime Eestit nii, et esiteks suurendaksime looduse liigirikkust ja aitame kaasa looduse elujõulisusele – nii tagame iseenda elujõulisuse; teine on haridus ning kolmas on loovus – ma arvan, et meis on palju loovust sees. Seesama loovus läheb täna põhikooli surema ja ma arvan, et loovus ei pea ära lõppema, kui sa oled täiskasvanu. // Loovus on kõige suurem konkurentsieelis, mis meil vähegi saab olla.“
Raamatusoovitused
Ashley Kahn - Kind Of Blue: The Making Of The Miles Davis Masterpiece
M. J. Adler, C. Van Doren - How to Read a Book
James Carse - Finite and Infinite Games
Matt Ridley - The Rational Optimist
Walter Isaacson - Steve Jobs
Lennart Meri - Poliitiline testament
Saade on salvestatud 16. detsembril 2022 Välisministeeriumis.
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts