097: Maris Tali – füüsikust astronaudikandidaat ning Euroopa Kosmoseagentuuri insener Hollandis, kes tegeleb satelliitide andmetöötlusega
„Kuna ma olen kõigepealt teadlane, ja astronaudid ongi kõigepealt teadlased, sest põhimõtteliselt nad teevad uurimistööd, kuid orbiidil, siis see teaduse aspekt köitis mind. See keskkond, kus nad on, on omapärane. Olla üks väheseid inimesi maailmas, kes saab teha teadustööd sellises keskkonnas paelus mind.”
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Maris Tali on füüsika doktorikraadiga kosmosetehnoloogiateadlane ja elektroonikainsener, kes hetkel töötab Euroopa Kosmoseagentuuris elektroonikainsenerina. Varasemalt on Maris töötanud teadlasena CERNis, elektroonikainsenerina Hollandi firmas Ampyx Power, ülikooli kõrvalt tehnikuna ettevõttes Infocare ning olnud ka varem paaril korral praktikant CERNis.
Maris omandas bakalaureuse- ja magistrikraadi Oslo Ülikoolis elektroonika erialal. 2019. aastal kaitses Maris doktorikraadi füüsikas Jyväskylä ülikoolis Soomes, uurides radiatsiooni mõju elektroonikale (Single-Event Radiation Effects in Hardened and State-of-the-art Components for Space and High-Energy Accelerator Applications). Doktoritöö valmis koostööprojektina Euroopa Kosmoseagentuuri (European Space Agency, ESA), CERNi ja Jyväskylä ülikooli vahel.
Lisaks on Maris saanud 2016. aastal Jean-Marie Palau auhinna parima tudengi teadusartikli eest RADECSi konverentsil. 2022. aastal kandideeris ta Euroopa Kosmoseagentuuri astronaudi programmi, kus läbis edukalt esimesed voorud, kuid lõplikku koosseisu seekord valituks ei osutunud.
Vabal ajal meeldib Marisele kaljuronimine, lohesurfamine ning lumelauaga sõitmine.
Selles saates räägime
Tudengielust ja võimalustest Norras
Magistritöö teema valimisest, et minna CERNi
Argipäevast Euroopa Kosmoseagentuuris ja laboris töötamisest
Võimalustest alustada karjääri ESAs
Kosmosetööstuse praegustest väljakutsetest
Eesti võimalustest ja oskustest kosmosetööstuses
Suuremad riskide kosmosevaldkonnas
Astronaudiks kandideerimisest
Valitud mõtteid
„Kui ma magistrikraadi tegin, siis mul ei olnud kosmosega otseselt väga palju sidet. Ma teadsin, et osad inimesed minu programmist disainist väikeseid satelliite, nii et ma teadsin, et see on võimalik [kosmosetööstuses tegutsemine], aga peamine side tuli läbi CERNi, sest CERN ja ESA kirjutasid alla koostöölepingule ja nad põhimõtteliselt otsisid doktorikraadi õpilast, kes oleks esimene test sellele lepingule.“
„On uuem kosmosetööstus, inglise keeles new space, kes natuke käivad oma rada ja kosmoseagentuur peab praeguste arengutega sammu pidama. Ma peame seda silmas, kui me arutame näiteks standardiseerimist näiteks. Aga peamine tegevus (ESA-s) on teadus- ja arendustegevusprojektide läbiviimine. Põhimõtteliselt meie jagame raha Euroopa kosmosetööstusesse laiali ja juhime neid projekte tehnilise poole pealt.“
„Euroopa Kosmoseagentuuris on palju võimalusi teha väga huvitavat tehnilist tööd. Ma ei tahtnud kedagi ära hirmutada sellega, et peab ainult standardiseerimise tööd tegema, sest ma tean, et insenerid eelistaksid olla laboris ja töötada päris tehnoloogiaga. Kui eesmärk oleks töötada ESA-s, siis selle alustamiseks on paar võimalust.“
„Praegu on kindlasti väga huvitav aeg kosmosetööstuses, sest uus kosmosetööstus on kiires arengus. Paar kuud tagasi oli ka suur ESA liikmesriikide kohtumine, kus otsustatakse rahastuse üle ja me saime just palju rahastust juurde. See et ESA on head tööd teinud tähendab, et Euroopa kosmosefirmad on head tööd teinud, nii et riikidel on usku sellesse, et kui nad rahastavad kosmoseprogrammi, siis see on kasulik nii ühiskonnale kui riikidele endale.“
„Teisalt on uuel kosmosel palju õppida traditsioonilisest kosmosest, sest siiani on suur osa satelliite, mis on tehtud väiksemate firmade poolt, madalamatel orbiitidel, mis tähendab, et kiirguskeskkond palju kergem kui kõrgematel orbiitidel. Mõnes mõttes väiksemad firmad ei ole nii palju pidanud mõtlema kiirgusele, aga nüüd nad sihivad palju kõrgemaid orbiite ja väiksemate satelliitide Kuule ja süvakosmosesse saatmist. Nii et neil tuleb rohkem tegeleda standardite lugemise ja nende järgmisega.“
„Ühed suuremad riskid kosmosetööstuses üldisemalt on see, et hulk kosmoseprügi kasvab iga aasta peaaegu eksponentsiaalselt. Üks suuri eesmärke ESA-l on ka kosmosetööstuse jätkusuutlikumaks muutmine, kosmoseprügi vähendamisel. Põhimõtteliselt kõik uued missioonid, mis ESA poolt üles saadetakse peavad olema plaaniga, kuidas need satelliidid ise alla tulevad, kui nad on madalamatel orbiitidel või kuidas nad end ise alla juhivad, kui nad on kõrgematel orbiitidel.“
„Kuna ma olen kõigepealt teadlane ja astronaudid ongi kõigepealt teadlased, sest põhimõtteliselt nad teavad uurimistööd, aga orbiidil, siis see teaduse aspekt köitis mind. See keskkond, kus nad on, on omapärane. Olla üks väheseid inimesi maailmas, kes saab teha teadustööd sellises keskkonnas paelus mind. Lisaks, ma töötasin juba varem palju kiirgusega. See teadmine, et see, mida sa teed, on inimkonnale kasulik, ja kuigi see on ohtlik, sest see keskkond on ohtlik, siis lõppkokkuvõttes kõik need ohud on maandatud kui järgida protseduure, siis risk astronautidele on minimiseeritud.“
„ESA on ise öelnud, et nad tahaksid tihemini astronautide valikuid korraldada, mis on hea uudis nii minule ja muidugi teistele eestlastele ka. Ma tean, et neist viiest eestlasest, kes said 1500 sekka, neist paar jõudis natuke kaugemale ka. Esimese kandideerimise kohta, ma arvan, et Eestil läks väga hästi. Ma tean, et Eestis on väga palju inimesi, kellel on magistrikraad, kes oleksid olnud väga head kandidaadid ja oleksid võinud kandideerida. Ma loodan, et kui kosmosetööstust rohkem propageerida ja sellest rääkida, siis on veel rohkem inimesi, kes kandideerivad, Eestist ka.“
Saade on salvestatud 6. jaanuaril 2023. aastal Zoomis (Delft / Tallinn).
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts