094: Andres Viisemann – LHV panga asutaja ning pensionifondide juht, kes järgib üleilmseid turge ning seab pikaajalisi sihte
094: Andres Viisemann – LHV panga asutaja ning pensionifondide juht, kes järgib üleilmseid turge ning seab pikaajalisi sihte
„Eraisiku tasemel ma ütleksin, et investeerimine ei ole tingimata see, kuidas ma aktsiaportfelli teen, vaid kuidas ma kogun endale sellise reservi, et mul oleks elus võimalik võimalustest kinni haarata – töökohta vahetada, õppima minna, naabri korter jäi vabaks, mille võin osta ja enda omaga liita. Vahest saab seda laenuga osta, vahest ei saa seda osta. Isegi kui sa panka lähed laenu küsima, siis küsitakse, mis su eelarve on.“
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Andres Viisemann on LHV panga kaasasutaja, LHV nõukogu liige ning LHV pensionifondide juht. Oma varastes 20ndates asus ta tööle Hansapanka, millest sai taasiseseisvunud Eesti üks esimesi edulugusid. 1992. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli rahanduse erialal, mõned aastad hiljem majanduse magistrantuuri Prantsusmaal rahvusvahelises majanduskoolis INSEAD.
1999. aastal asutas Andres ettevõtte Lõhmus, Haavel & Viisemann, millest kasvas välja Eesti kapitalil põhinev LHV Pank, mis on täna hoiuste mahult Eesti suuruselt kolmas pank ning laenumahtudelt neljas. Samas on LHV suurim maaklerteenuse osutaja NASDAQ Balti börsil ning LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut ligi paarisajale rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad makseteenused klientideni üle terve maailma.
Andres on elanud nii Jaapanis kui Portugalis ning on ka aktiivne purjetaja. 2021. aastal saavutas nende paatkond koos vendade Tõnistega SB20 klassi maailmameistrivõistlustel Portugalis kolmanda koha ja Masters arvestuses kuldmedali.
Selles saates räägime
Rahulikust lapsepõlvest ja keskkonnast, kus oli võimalik arutada
Teise võimaluse andmisest ja saamisest
Õpingutest Tartu Ülikoolis ja lõpueksamist, mis toimus rahareformi ajal
Karjääri algusest Eesti Pangas ja jätkumisest Hansapangas
Äri tegemise õppimisest ja innovatsioonist ning saadud õppetundidest Hansapangas
Ise informatsiooni otsimisest ja leidmisest, millel oleks kestvam tähendus
Majandusest erinevate nurkade alt
Kogemustest Prantsusmaal, Jaapanis ja Portugalis
Valitud mõtted
„Ma otsustasin üsna varases nooruses, et ma täidan ainult neid korraldusi, mis on mõistlikud. Ma enne mõtlen läbi, mis on õige ja ma rumalaid asju ei tee. Ma võtan vastutuse, kui tee, aga ma lihtsalt ei tee asju, millega ma nõus ei ole. Ka see näitab, milline keskkond oli kodus või koolis.“
„Mul oli ülikooli ajast ainult üks eesmärk – ma olin ise teinud otsuse, et kõik, mis puudutab matemaatikat ja matemaatilist statistikat tahan ma teha viite peale. Kui ühe kooli lõpetad cum laude, siis tahad teist ka hästi teha – see on nagu sisse kodeeritud. Aga ühed asjad huvitavad, teised mitte. Matemaatika hästi tegemine oli nagu au küsimus.“
„Ma mäletan seda meeleolu, kus õhtul lugesin mõnd raamatut või ajakirja artiklit, kust tekkis mõte ja magama minnes mõtlesin, et ma homme räägin sellest või proovin seda. Järgmisel päeval sai see asi ära tehtud ja tõenäoliselt paljud asjad olidki väga lihtsad ja kui said mingi idee sellest. Kui sa hakkad midagi tegema, kellelgi mingit kogemust ei ole, siis midagi mõttega tehes tegid tõenäoliselt paremini kui keegi teine või mõni vana pank oli teinud.“
„Hansapanga fenomen oli kultuuriline või organisatsiooni kultuuriline pool. Selle poole pealt ma arvan, et inimesed, kes tagantjärele vaadates rohkem mind mõjutasid olid Hannes Tamjärv ja Jüri Mõis. Mina olin Raini [Lõhmus] jünger ja Jüri oli tihti isegi vastaspoolel, kuidas mingit asja lahendada. Sellele vaatamata, tagantjärele mingid printsiibid ja põhimõtted on Jürilt tulnud, mida ma siiani kaasas kannan.“
„Igasugune vabandamine ja õigustamine, kellegi teise peale lükkamine – kui sa millegi eest vastutad ja läbi kukud, siis õigustust ei ole. Siis sa ütled, et „ma pean järgmine kord midagi paremini tegema“. Ei saa viidata, et keegi eksitas mind või keskkond muutus või väljaspoolt midagi juhtus. Ma arvan, et me peaksime kõik, kes me millegi eest vastutame, püüda mõelda, mis on erinevad stsenaariumid ja me elame maailmas, kus kõik on inimesed ja võivad eksida.“
„Kui keegi ütleb, et ma pean esimesena mingi asja kätte saama, siis ma ütlen, et mind ei huvita tegelikult informatsioon, mis on antud ajahetkel tähtis. Sageli ma loen isegi Financial Timesi paberlehte nädalavahetusel ja mõnikord ma loen paari nädala vanuseid artikleid ja olen mõelnud, et ma ei taha tarbida informatsiooni, mis on oluline vaid sellel aja hetkel. Ma tahaksin tarbida informatsiooni, mida võib ka paari nädala pärast lugeda ja võib-olla siis ma mäletan seda ka paari aasta pärast. Ma üritan ennast uudisvoost välja lõigata ja lugeda seda, millel on rohkem kaalu ajas ja mis muutub ajas relevantsemaks.“
„Kui vaadata turgudele või investeerimisele tagasi, siis on hästi tavaline, et paljud asjad, mis hiljem osutuvad probleemideks on pikka aega kõigil silme ees olnud. Kõik vaatavad neile peale ja neid teadlikult ignoreeritakse, kuid ühel hetkel saab neist väga suur probleem, kõik hakkavad rääkima ja probleem võimendub.“
„Mind huvitas karjääri alguses funktsionaalsus ja efektiivsus – kuidas mingit asja teha võimalikult efektiivselt, funktsionaalselt. Sealt tekkis hierarhia ja enne ma nimetasin, et alguses ei saanudki aru, kui Jüri [Mõis] rääkis, et pole mõtet jagada laskmata karu nahka ja lase mitmel üksusel lahendada sama ülesannet. Ma olen hiljem elus hakanud väärtustama granulaarsust ja robustsust – sa ei tea ette kumb jõuab parema tulemuseni ja teeb kõik šokkidele vastupidavamaks.“
„Eraisiku tasemel ma ütleksin, et investeerimine ei ole tingimata see, kuidas ma aktsiaportfelli teen, vaid kuidas ma kogun endale sellise reservi, et mul oleks elus võimalik võimalustest kinni haarata – töökohta vahetada, õppima minna, naabri korter jäi vabaks, mille võin osta ja enda omaga liita. Vahest saab seda laenuga osta, vahest ei saa seda osta. Isegi kui sa panka lähed laenu küsima, siis küsitakse, mis su eelarve on.“
„Ma arvan, et tänases olukorras, mis erineb eelmisest finantskriisist, siis järsku ta ei leidnudki oma lõpplahendust. Me täna oleme selles olukorras, kus me oleme, sest sellele üritati plaastrit peale panna. // Pärast eelmist finantskriisi küsiti valdkonna suurkujult ühelt suurtegijalt, mis sealt õppida? Ta ütles, et mida õppida on see, et ära võtmeid lauale viska – hang on, hang on, hang on – ja lõpuks sa tuled sellest põhimõtteliselt välja. See näitas minu arvates, et seda ei lahendatud ära ja väga üksikud asjad läksid ümber. Ma kahtlustan, et seekord tulevad paremini välja need, kes lahendavad probleemi.“
„Ma arvan, et kõikide asjade planeerimine ei ole väga hea, aga pikaajaline vaade on küll väga hea. Sa mõtled, kuhu sa minna tahad. Võib-olla sa tead eesmärki täna, aga tead, et see võib ajas muutuda. Sul on olemas pikaajaline siht olemas, mis suunas liikuda. Kui sa kõiki oma otsuseid tänases päevas teed, käitud vastavalt oludele, siis sa ei käitu vastavalt sellele, mis sulle on antud hetkel kasulikum. Ma mõtlen sellele, et kui ma astun selle sammu, kas see viib mind pikaajalisele eesmärgile lähemale. Ei tee, mis on kasulik, vaid igat sammu võrdlen sellega, kas see viib mind lähemale.“
Raamatusoovitused
Michael Lewis – Liar’s Poker
Nicholas Wapshott – Keynes Hayek: The Clash That Defined Modern Economics
Saade on salvestatud 28. novembril 2022. aastal Tallinnas.
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts