092: Paavo Järvi – meisterdirigent, kelle pühendumus ja kogemus inspireerib inimesi üle maailma
„Minu teooria või põhimõte on olnud, et kui sa midagi väga hästi teed, siis muusika haarab publiku kaasa. Isegi kui inimesed ei tea midagi muusikast ja tulevad esimest korda tunnetavad, kui midagi erilist jääb kõrvu või midagi erilist toimub saalis ja laval. Kui midagi ei toimu, on rutiin ja igav, ükskõik kui vähe inimene muusikast teab, ta saab sellest aru. Kuigi minu jaoks on publik väga tähtis, siis me teenime publikut paremini kui me nende peale ei mõtle ja teeme lihtsalt oma asja väga hästi.“
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Paavo Järvi on Grammyga auhinnatud maailmakuulus dirigent, kes töötab Zürichi Tonhalle orkestri peadirigendina ja muusikalise juhina. Lisaks veab ta Zürichis Dirigentide Akadeemiat. Ta on ka Jaapani NHK sümfooniaorkestri audirigent ning alates 2004. aastast on ta töötanud Bremeni kammerfilharmoonia kunstilise juhina Saksamaal, kus ta on keskendunud Beethoveni, Schumanni, Brahmsi ning Haydni projektidele.
Ta on olnud seitse aastat Orcestre de Paris peadirigent ja kunstiline juht; Pärnu Muusikafestivali ning Eesti Festivaliorkestri asutaja, mida on saatnud ülemaailmne edu. Enne seda oli tal seljataga kümneaastane ametiaeg Cincinnati Sümfooniaorkestri muusikalise direktorina, jättes pärandiks rohked turneed ja 16-albumilise diskograafia.
2019. aastal nimetas Saksamaa Opus Klassik Paavo Järvi Aasta Dirigendiks. Grammy auhinna võitis maailmakuulus dirigent Sibeliuse kantaatide eest koos ERSO-ga. Lisaks on teda tunnustatud Prantsusmaa Commendeur medaliga muusikaarengu panuse eest Prantsusmaal, Sibeliuse medaliga Sibeliuse muusika maailmale tutvustamise eest ning Eestis 2013. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga.
Selles saates räägime
Muusika keskel üles kasvamisest ja loogilise jätkuna dirigendiks saamisest
USA-sse minemisest ja õpingute alustamisest seal
Dirigeerimise õppimisest ja eripäradest
Muusika kuulamise erinevatest viisidest
Karjääri algusest ja arengust
Erinevate orkestrite ja kooride eripäradest riigiti
Jaapani ja Lõuna-Korea publikutest
Eesti Festivaliorkestri loomisest ja arendamisest
Valitud mõtted
„Muusikaline vaikne haridus hakkas peale väga noorelt. Tegelikult ei olnud see nagu koolis käimine, vaid see oli rohkem nagu mäng. Kõik oli põnev ja alati oli huvitav, kes arvab esimesena ära, kas õde või mina.“
„Kui sa laps oled, siis sa suurt vahet ei tee, kas keegi on tuntud või ei ole tuntud, kas on kuulus või mitte. Vaatad lihtsalt, kas keegi on noorem või vanem inimene, sinuvanune või mitte. Erilist aukartust nagu mul praegu oleks, kui ma oleksin Tšistjakoviga ühes toas või mõne sellise suurkujuga, siis ei olnud. Sa ei teanud ja sa olid vähe huvitatud sellest, kes see inimene on, vaid sa olid huvitatud tuttavatest ja sõpradega mängimisest.“
„Dirigeerimine on kogemuse eriala, sa pead oma kogemustest õppima. Inimesena sa arened, oskad inimestega natukene teistmoodi suhelda kui oled elukogenum. Alguses pead õppima aga elementaarseid asju, mida üks dirigent peab teadma – muusikakategooriad, solfedžot. Dirigeerimise tehniline osa on see, mida sa õpetaja juures õpid. Seal on hästi palju osi, mida sa pead teadma, aga kõige tähtsam on partituuri õppimine ja selle edasi andmine orkestrile.“
„Kõige tähtsam minu isa juures oli see, et ta õpetas meid muusikat kuulama ja armastama. Üks asi on passiivne kuulamine, teine on aktiivne muusika kuulamine, aru saamine ja selle sees olema. Tihti inimesed ei märka seda ja kuulavad muusikat passiivselt. See on olemas, sa kuuled teda, aga sa ei kuula teda.“
„Kogu klassikalise kunsti ülesanne on midagi muud: panna sind mõtlema või mingil määral sinu ideid kõigutada, sinu tõekspidamisi muuta. Tihtipeale kui sa vaatad ooperit, siis lõpus mingid laibad vedelevad ja igal pool on verd. // Kunsti ja ajaviite muusikal on printsipiaalne vahe – mõlemad on väga head muusikavormid, ma ei ülista üht või ei tee teist maha – need on lihtsalt kaks erinevat asja.“
„Koori traditsioon tihtipeale on amatöörtraditsioon – on väga musikaalsed inimesed, kellele meeldib laula, aga neil ei ole ametlikku muusikalist haridust. Kooris on võimalik olla väga hea koori liiga ilma muusikalise hariduseta, aga selleks peab olema väga hea dirigent ja pedagoog, kes neid välja õpetab.“
„Minu teooria või põhimõte on olnud, et kui sa midagi väga hästi teed, siis muusika haarab publiku kaasa. Isegi kui inimesed ei tea midagi muusikast ja tulevad esimest korda tunnetavad, kui midagi erilist jääb kõrvu või midagi erilist toimub saalis ja laval. Kui midagi ei toimu, on rutiin ja igav, ükskõik kui vähe inimene muusikast teab, ta saab sellest aru. Kuigi minu jaoks on publik väga tähtis, siis me teenime publikut paremini kui me nende peale ei mõtle ja teeme lihtsalt oma asja väga hästi.“
„Kui üks noor Eesti mängija saab istuda Berliini või Müncheni filharmooniku kõrval, siis tal on võrdluse võimalus ja ta õpib hästi kiiresti. Ta tunneb, et on hästi kõrgetasemelise organisatsiooni liige, mis paneb tööle ja annab võimaluse näha enda kvaliteeti – kas ta on tugev, kui naaber saab, kas tema ka saab. See annab hea energia ja tihti need inimesed on läinud väljaspool Eestit õppima, tagasi tulnud või Eestis õppinud. Nüüd neist on palju Estonia kontsertmeistrid.“
„Meil on väga head heliloojad! Mitte enam tõusev täht, vaid täht on meil Erkki-Sven Tüür loomulikult, Tõnu Kõrvits, Ülo Krigul. Meil on terve rida väga huvitavaid, mõned on natukene eksperimentaalsemad, mõned on traditsioonilisemad, aga nad on huvitavad. See heliloomingu protsess käib ja keeb Eestis, sest on olemas inimesi, keda usutakse ja kelle teekäik on näidanud, et nad on vastu võetud ja neid austatakse ka väljaspool Eestit.“
Raamatusoovitused
Ajalooliste kultuuritegelaste elukäikude
John Worthen - Robert Schumann: Life and Death of a Musician
Saade on salvestatud 17. novembril 2022. aastal Zoomis (Zürich / Helsingi).
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts