091: Kersti Kaljulaid – Eesti president, kelle tabav mõte ja sõna kaitseb ühiskonda ajuvabaduse eest ning neid, kes end ise kaitsta ei saa
Discover more from Globaalsed eestlased
091: Kersti Kaljulaid – Eesti president, kelle tabav mõte ja sõna kaitseb ühiskonda ajuvabaduse eest ning neid, kes end ise kaitsta ei saa
„Ma ei seadnud endale ametisse astudes muid eesmärke, kui panin paika selle raamistiku, üsna kogemata, üsna täpselt ainsa teledebati ja ametisse astumise kõnega, et ei saa olla kunagi vait, kui kõne all on meie vabadused, ohus on meie julgeolek või liiga tehakse nõrgematele. Sellest sai viieks aastaks see raam, selle põhjal me viis aastat toimisimegi.“
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Kersti Kaljulaid on Eesti Vabariigi viies president, kelle lugu on inspiratsioon töökusest, nutikusest, sirgeselgsusest ja iseseisvusest.
Presidendina on ta toonud esile ühiskonna valupunkte koduvägivallast sõnavabaduseni, Eesti julgeolekust, energiajulgeolekust ning tehisintellekti võimaliku ohuni. Temast on kujunenud hinnatud kõneleja erinevatel kõrgetasemelistel foorumitel nii digi-, julgeoleku-, välispoliitika teemadel kui laiemalt ühiskondlike muutuste mõtestaja ja analüüsijana.
Selles saates räägime
Kasvamisest ema ja vanaemaga ning varasest vastutuse võtmisest
Loodussõprade ringi kuulumisest ja sealt tulnud võimalustest
Üliõpilasajast Tartus Eesti taasiseseisvumise aastatel
Karjääri algusest teaduses ning edasi liikumisest erasektorisse
Meeldejäävamateist tegudest Mart Laari nõunikuna, Iru elektrijaama direktorina ning audiitorina Euroopa Kontrollikojas
Presidendiks saamisest, valearusaamistest presidendi rollist ja õmblusteta ühiskonnast
Eesti ühiskonna empaatiast ja arengust, võrdusest, võrdõiguslikkusest
President Kersti Kaljulaidi fondist
Valitud mõtted
„Minu ema ja vanaema pidasid hästi loomulikuks, et tüdruk teeb ikka seda, mis ta tahab. Ma ei ole kunagi lapsena kuulnud ühtegi arutelu teemal, et „tüdrukutel sobib...“ või „tüdrukutel ei sobi...“, ma olen küll väga palju palju kuulnud arutelusid üldse teemal, mida sobib või ei sobi, ja soovitusi minna vahele, kui kedagi kiusatakase.“
„Mul on eluaeg olnud selline omadus, et kui kuskil on õudne trügimine, siis ma ei proovi sellest läbi trügida, välja arvatud see, et loodusteaduskonda oli kõva konkurss, kui ma sinna astusin, aga selle ma lahendasin hõbemedaliga, siis sai ühe eksamiga. Mulle ei meeldi läbi trügida sellistes olukordades, vaid ma pigem vaatan, kas kõrval on järjekorravaba lahendus, natukene ebastandardsem. Ja tol ajal oli niimoodi, et kõik tahtsid saada ornitoloogideks, botaanikuteks, zooloogideks. Keegi ei tahtnud see valge bioloog olla, see laboriuss, sinna ei olnud erilist trügimist ka, vabalt sai ja siis ma seda õppisingi.“
„Tööpakkumisi mul oli, aga see väike probleem oli, et palk teadusasutuses ei katnud kahe lapse lasteaiatasu. Ma olen alati üsna majanduslikult mõtlev inimene ja osanud rahaga ümber käia, suur säästmiskaldvusega ja mulle tundus, et sellisel töö tegemisel ei ole mitte mingit mõtet. Siis ma lihtsalt tulin ära ja läksin erasektorisse. Võrdlus oli umbes selline, et kui ülikoolis oleksin saanud 200 krooni palka, siis sealt lahkudes sain 3000 krooni palka.“
„Kui Matti Maasikas helistas ja kutsus, ega ma kohe „jah“ ei öelnud. Kõigepealt läksin ma Heldur Meeritsa juurde, kes pidi samuti Laarile majandusnõu andma ja küsisin, kuidas talle tunduks, kui ma ka tuleks, teiseks sinna tiimi. Talle näis see mõte päris meeldivat ja lõpuks mu oma kolleeg Hansapangast, Henri Kaar ütles niimoodi, et „see on nende vastutus ka, kui nad sind kutsuvad – usalda seda teist poolt ka“. Eks seal Hansapangas oli ka kitsas pärast liitumist ja mõtlesin, et võib-olla ongi hea, kui lähen teen täitsa midagi muud. Väike probleem oli – palk langes hirmsasti, aga mõnikord elus tasub ka see risk võtta.“
„Mind on palju kutsutud rääkima karjääri ehitamisest ja planeerimisest. Ma olen alati ära öelnud, sest palun vaadake mu CV-d – seal ei ole praktiliselt ühtegi planeeritud elementi. Kõik plaanid, mis ma olen teinud, on läinud kuidagi teisiti.“
„Tegelikult on kontrollikojas teha küll, aga meil Eestis on kindlasti vähem kannatust vaja, et midagi paigast nihutada. Seal saab ka, aga see vaja eesli kannatust ja tohutult tööd, aga kui nihkub, siis puudutab miljardeid.“
„Kui on ikka tõsine jama majas, siis liikmesriigid teavad, et kui nad tulevad kokku ja otsustavad, kuidas seda asja lahendada, siis meil on koht, kuhu kokku tulla; meetod, kuidas otsustame, ja täidesaatvad kehad nagu Euroopa Komisjon. See on efektiivseim viis, kuidas juhtida kontinenti, kus on kümneid riike. Hästi palju on süüdistamist, et Euroopa Liit on aeglane, kohmakas, vaidleb väga palju, siis ma ei kujuta ette, et maailmas oleks ühtegi kontinenti juhtimise viisi, mis oleks nii demokraatlik ja samas niivõrd efektiivne.“
„Me seadsime omale väga selge ja konkreetse eesmärgi, et esimese ametiaja lõppedes peavad küsitlused näitama, et Eesti rahvas soovib, et nende president oleks Kersti Kaljulaid. Nii palju kui me neid küsitlustulemusi nägime eelmise suvel [2021], siis me selle täiesti mõõdetava tulemuse ka oma meeskonnaga täitsime.“
„Ma ei seadnud endale ametisse astudes muid eesmärke, kui panin paika selle raamistiku, üsna kogemata, üsna täpselt ainsa teledebati ja ametisse astumise kõnega, et ei saa olla kunagi vait, kui kõne all on meie vabadused, ohus on meie julgeolek või liiga tehakse nõrgematele. Sellest sai viieks aastaks see raam, selle põhjal me viis aastat toimisimegi.“
„Minu arvates on ka teoreetilise kontseptsioonina ülilihtsasti mõistetav, et kui inimestel on tekkinud vaba aega, sest meil on normeeritud tööaeg, võrreldes kas või kõigest sajand tagasi, siis me panustame seda tagasi kogukonna ellu. Kuigi ka sada aastat tagasi loomulikult panustati, sest omaste- ja vanurite hooldus oli tollel ajal ka kogukonna teene.”
„Viimase aastaga [2022] on hästi palju muutunud, et me oleme hakanud aru saama, kuidas meil on vedanud, et me jõudsime sinna NATO vihmavarju alla. Kui me tagasi mõtleme, siis läinuks mõned valimised teisiti – klientelistlikum riigikord, inimesed, kes tunnevad end kodusemalt mõeldes vene keeleruumis ja Venemaa suunas, oleksid olnud võimul ja teinud sellel hetkel valikuid mitte nii selgelt läände siirduda, vaid jääda sinna kahe maailma vahele. Täna me näeme, mida tähendab olla kahe maailma vahel. Meil on ikka hullu moodi vedanud.“
„Kui ma sain Vabariigi Presidendiks, siis esimestest briifidest peale oli aru saada, et see on tume maailm – seksuaalvägivald, koduvägivald – me ei taha sellega tegeleda, me ei taha sellest rääkida ja kõik on vaiba all. Kõige lihtsam viis see sealt välja tirida oli tõesti vabariigi aastapäeval öelda, et on pühad ja praegu on selline lugu Eestis, et kui on pühadeaeg, siis saavad rohkemad inimesed kodus peksa kui muidu. Oli selge, et sellel hetkel kui sa selle välja ütled, seda ei olnud mõtet teha üksi. Sulle pidid tulema toeks kohe politsei ja prokuratuur, kes ütlevad, et see on nii. Ma teadsin, et see on nii, kui ma seda tegin.“
„Hiina pärast mina üldse nii väga ei muretse, sest mina arvan, et Hiina on oma majandusliku edukaare lamenemise faasis. Väga lihtsal põhjusel – ainult vabad inimesed on tõeliselt loovad, ainult tõeliselt loovad inimesed suudavad tõeliselt kõrget lisandväärtust luua. Keskmise sissetulekuni sa jõuad, aga rikaste riikide hulka sa tegelikult ei jõua. Tõeliselt vabasid inimesi peab Hiinas ahistama, sest muidu see režiim ei püsiks.“
Raamatusoovitused
Soovitus valida aeg-ajalt üks eesti kirjanik ja läbi lugeda kõik tema kirjutatud teosed, ehk suur doos eesti kirjanikku.
Saade on salvestatud 25. novembril 2022. aastal Vabamus.
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts