089: Eiko Ojala – kunstnik, kelle loovad ning nutikad graafilised tööd võimendavad maailma suurimate väljaannete esikaante sõnumeid
„Kogu selle töö juures on olulised kaks protsessi: see asi välja mõelda ja vormistada. Väljamõtlemise osa peaks toimima koos kehalise liikumisega – esimese asjana mõtlen ma selle peas välja ja teisena ma kriban selle kiiresti vihikusse, et ma üldse saaksin aru, kas see asi toimib. Tavaliselt see käeline liigutus, kas tõmbab selle mõtte maha või sünnib sellest uus mõte.“
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Eiko Ojala on tõenäoliselt üks kõrgeimalt hinnatud Eesti illustraatoreid maailmas, kelle loovad ning nutikad tööd võimendavad maailma suurimate väljaannete esikaante sõnumeid. Tema töid leiab ajakirjade ja ajalehtede nagu The New Yorker, Time Magazine, National Geographic, Monocle, The New York Times, Washington Post, Die Zeit, The Guardian ja Le Monde esikaantelt. Lisaks Apple, Nokia ja IBM materjalidest; kirjastuste Taschen ja Scholastic trükistest ja teiste seas kohalike omavalitsuste nagu Uus-Meremaa Wellingtoni linnavolikogu koduleheküljelt.
Tema tööde minimalistlik, kihiline paberväljalõike stiil on kaugelt äratuntav, milles väljendub Eiko tundlik koloriiditaju ning see kõik kokku mõjub kuidagi tuttavlikult ja värskelt samal ajal. Tema stiil võiks olla kõnekäänu “üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna” kehastus.
Varasemalt on Eiko töötanud reklaamiagentuurides Taevas ja Tank, teinud bändi “Väljasõit Rohelisse”, õppinud Luua Metsanduskoolis loodusgiidiks ning peale seda teinud RMK-s lastele loodusretki. Ta on elanud ka Austraalias ja Uus-Meremaal.
Saates räägime
Lapsepõlve meenutustest Eesti taasiseseisvumise joonistamisest
Karjääri konarlikust algusest reklaamiagentuuris
Noorteviisaga Austraaliasse minemisest ja koduigatsuse huvist Eesti looduse vastu
Oma stiili kujunemisest ja tema illustreerimise
Ajalehe New York Timesi “valveillustraatoriks” olemisest
Erinevatest klientidest ja toppama jäävatest töödest
Loovuse mõtestamisest
Valitud mõtted
„Ma olin täiesti kindel, et ma tahaksin hakata filme tegema, lihtsalt tahaks filme teha. See unistus purunes minu jaoks, kui ma sain aru, et filme ei tee üks inimene ja seal on operaator, režissöör, stsenarist eraldi. See tundus minu jaoks kuidagi igav. Mulle meeldis teha kõiki asju otsast lõpuni – alustades ideest lõpuni välja.“
„Reklaam on selline asi, kus sa pead kiiresti ja efektiivselt oma loo ära rääkima, et inimene seda näeks. Inimene ei taha seda ka üldse vaadata. Kuidas sa suudad selle mõtte, sõnumi, tihti pikema loo võimalikult arusaadavaks teha? Järelemõeldes on see mulle palju kasu toonud.“
„Me läksime sinna [Austraaliasse] ja ma otsustasin, et see aasta-poolteist ma ei tegele loomingulise tööga. Reklaamiagentuurides töötades on üsna intensiivne ennast kogu aeg ületada, töötada ja mõelda. Ma ei teinud aasta aega loomingulise tegevusega, vaid me elasime looduses, telkides ja korjasime puu- ja juurvilju, mida noored seal ikka tegid.“
„Kogu selle töö juures on olulised kaks protsessi: see asi välja mõelda ja vormistada. Väljamõtlemise osa peaks toimima koos kehalise liikumisega – esimese asjana mõtlen ma selle peas välja ja teisena ma kriban selle kiiresti vihikusse, et ma üldse saaksin aru, kas see asi toimib. Tavaliselt see käeline liigutus, kas tõmbab selle mõtte maha või sünnib sellest uus mõte.“
„Mulle üldiselt meeldib teha tööd, kui mul on aega ja ei ole survet. Ma tean, et paljudele meeldib ajasurve, aga mulle meeldib rahulikult toimetamine. Nende tööde puhul [New York Times’i tööd] seda ei ole ja ma õppisin ka siin nautima seda vabadust, et ma annan need ideed ära, kell lööb ja mul ei ole rohkem midagi teha. Midagi ei jää õhku.“
„Ma tegin hiljuti Times’i kaane. Esiteks oli hästi tore, et Times’i loovjuht tuli minu juurde ja tal oli oma idee olemas, aga ma pakkusin ka enda ideid juurde. Lõpuks läks üks minu idee käiku, ma tegin selle illustratsiooni valmis ja Times’i loovjuht ja president ise kirjutas kirja, „Palju õnne esimese kaane puhul!“. Ma sain aru, et see on minu jaoks oluline ja nende jaoks samuti.“
„Maailmas, kus meil on nii palju teksti ja kirja, tõuseb illustratsioon sealt esile. Ma tunnen, et mul on võimalus ja kohustus seda ise täita. Mul on väga tore koostöö Eesti Ekspressiga, kus nad vahest küsivad, kui on naljakas sündmus või keerukas olukord, et ma teeksin ise illustratsiooni, igasuguse sisendita. Minu jaoks on need hästi olulised tööd, kus ma saan enda arvamust avaldada pildina, ilma et ma kedagi solvaks või halvasti ütleks.“
Raamatusoovitused
Kalev Kesküla – Elu sumetusest
Maurice Maeterlinck – Tarkus ja saatus
Saade on salvestatud 2. novembril 2022. aastal Vabamus.
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts