Tegelikult Kosovos ei olegi probleem see, et nad ei tea, mida teha. Neid nõuandjaid, kes seal ümberringi tiirles erinevate doonorite näol, seda nõu oli võib-olla isegi liiga palju. Tekkis mõte, et võib-olla äkki järjekordse doonori poolt rahastatud eelarve-eksperdi asemel võiks seal olla hoopis selline inimene, kes võiks nõustada rahandusministeeriumi juhtkonda kuidas neid asju võiks paremini teha, kuidas asju üldse teha.“

Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts

Margus Sarapuu on avaliku sektori tippjuht ja praegune EL-iga ühinemise ekspert, kes nõustab ja aitab sel teemal Kosovot. Ta on varasemalt olnud nullbürokraatia töörühma juht majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, riigikantselei strateegiabüroo direktor, nii asekantsler kui ka kantsler justiitsministeeriumis ning riigikohtu direktor.

Margusel on magistrikraad Tartu Ülikoolist avaliku halduse erialalt ning Kesk-Euroopa Ülikooli võrdleva põhiseadusõiguse ja riigiõiguse erialalt. Lisaks on ta õppinud Tartu Ülikoolis infotehnoloogia magistrantuuris.

Ta on varasemalt nõustanud mõjude hindamise, valitsemiskorralduse, korruptsioonivastase võitlemise ja kohtute haldamise teemadel Bulgaaria, Albaania, Montenegro, Horvaatia, Ukraina, Moldova, Armeenia ja Gruusia valitsusasutusi. Viimased 5 aastat on ta töötanud Saksa riigi arenguabi rakendamise asutuses (GIZ), kus on projekt, mille eesmärk on aidata Kosovos teha vajalikke reforme haldus- ja õiguskorralduses, et saaks võimalikuks riigi ühinemine EL-iga.

Selles saates räägime

• Lapsepõlvest Viljandis

• Taagepera loodud läänelikus sotsiaalteaduskonnas õppimisest

• Karjääri algusest riigikohtus ja selle valdkonna digitaliseerimisest

• Strateegiabüroo direktori rollist riigikantseleis

• Esimesest projektist Kosovost ja motivatsioonist teha järgmisi

• Takistusest ja võimalustest uue riigina Euroopa Liiduga liitumisel

• Balkani rahvuste omavahelistest suhetest

Valitud mõtted

„Esimesel aastal oli kõige huvitavam, kui istusime koolipingis koos endiste õpingutega – nendega, kes olid Tartu Ülikoolis juba mingit teaduskarjääri teinud. Ma arvan, et see oli mitteharilik või šokeeriv kogemus pigem neile kui meile. Teiseks, Taageperal õnnestus tuua üle maailma, rohkem küll Ameerikast, õppejõududeks väliseestlaseid, globaalseid eestlaseid.“

„Tollal juristid tarbisid õigusakte valdavalt paberil – Riigi Teataja oli paberil. Selles mõttes oli internetis elektrooniline andmebaas revolutsiooniline. Seal oli muidugi probleeme, et täpsus, autentsus ja õiguslik kindlus ei olnud see, mis oli paberil, aga ilmselgelt oli see suur hüpe edasi selleks, et juristidel oleks õigusakte palju mugavam tarbida.“

„Keerulisem on erinevate asutustevaheline andmevahetus. Kui mõelda kriminaalmenetluse peale, siis seal on vaja panna liikuma andmed politsei, prokuratuuri, kohtu vahel; sealt edasi, kas vanglasse, kohtutäiturile. See andmete liigutamine on tehniline keerukus. Aga loomulikult süsteemis on ka inimesed, ma mäletan, kui ma tegelesin kohtutega, siis seal oli väga erinevaid inimesi. Juba mõnikümmend aastat tagasi olid inimesed, keda ma nimetasin patsiga kohtunikeks, kes enam-vähem nõudsid, et justiitsministeerium lahendaks kiiresti probleemi, et oleks võimalik kohtulahendeid genereerida automaatselt.“

„Eestis on niimoodi, et strateegilise planeerimisega tegeleb ka rahandusministeerium, kui nad panevad eelarvet kokku, sest seal on tulemuseelarvestamise loogika juures. On hästi oluline, et koostöö rahandusministeeriumi ja riigikantseleiga toimiks. Ma arvan, et see oli kõige olulisem, et me saime omavahelise koostöö hästi toimima, saime hästi aru, mida üks või teine asutus teeb ja kuidas saame üksteisele kasuks olla.“

„Tegelikult Kosovos ei olegi probleem see, et nad ei tea, mida teha. Neid nõuandjaid, kes seal ümberringi tiirles erinevate doonorite näol, seda nõu oli võib-olla isegi liiga palju. Tekkis mõte, et võib-olla äkki järjekordse doonori poolt rahastatud eelarve-eksperdi asemel võiks seal olla hoopis selline inimene, kes võiks nõustada rahandusministeeriumi juhtkonda kuidas neid asju võiks paremini teha, kuidas asju teha.“

„Huvitaval kombel tegelesin ma tulemusjuhtimisega isegi pigem vastupidisel suunal. Seal oli palju nõuandjaid, kes rääkisid performance budgeting’ist ja sellest, kuidas teha suur hüpe tulevikku ja võtta üle parimad praktikad arenenud riikidest. Ma tegin neile testi, kus me ühe eelarve menetlemise raames üritasime infot kokku koguda, et näidata, kuidas Kosovo riik ei ole selleks lihtsalt valmis. Selleks on vaja luua teatud eeldused, baas, mille peale on võimalik alles see asi ehitada. Ei ole võimalik hüpata, et täna ei ole midagi ja järgmine aasta ma oskan kõike teha.“

„Retoorikas on väga suur eesmärk digitaliseerimine; retoorikas on väga suur eesmärk hariduse parandamine. Aga kui vaadata tegevusi või progressi, siis see ei ole ilmselgelt rahuldav. Väljastpoolt tulnud inimesena ei tahaks aga ka väga nuriseda, sest kui võrrelda mõne teise piirkonnaga, siis võib öelda, et arvestades, et siin oli eelmisel sajandil alles sõda Jugoslaaviaga, siis kõike seda arvesse võttes on ju ikkagi hea – konflikte ei ole, inimesed ei tapa üksteist. Kõik sõltub, millega võrdled.“

„Kosovlased on väga uhked ja ütlevad, et siin tehakse kõige paremat macchiato’t ja espressot, mis on ka täitsa tõsi – siin tõesti tehakse väga head kohvi, super. Võrreldes teiste piirkondadega ei ole võrreldagi. Aga nad ise ütlevad eneseirooniliselt, et meil on kõige parem macchiato, sest kõik meie kelnerid on magistrikraadiga.“

„Lugesin, kuidas Eesti on olnud läbi aastasadade füüsiliselt väljasuremise piiril, 100–150 000 piiril, näiteks peale Põhjasõda. Tulla pärast sellist olukorda – 100 000, 120 000 – tulla välja miljoni peale, omada riiki, rahvusriiki, kus on rahvusülikool ja eesti keel toimib riigikeelena – see on visaduse mõttes päris hea saavutus. Ma ütleks, et „pole paha!“.“

Raamatusoovitused

Siim Sikkut – Digital Government Excellence: Lessons from Effective Digital Leaders

Saade on salvestatud 14. oktoobril 2022. aastal üle Zoomi (Kosovo / Eesti).

Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts