085: Riina Kionka – mõjusa karjääriga silmapaistev Eesti diplomaat ning Euroopa Liidu suursaadik
085: Riina Kionka – mõjusa karjääriga silmapaistev Eesti diplomaat ning Euroopa Liidu suursaadik
“Euroopa Liidu suursaadiku üks rollidest on koordineerida liikmesriike, liikmesriikide suursaatkondi. Selleks tuleb kuulata ja teada, mis nende huvid ja vajadused on, ning arvestada selle kõigega. Euroopa Liidu suursaadik on tihti ka eestkostja, eriti kui tegu on ebameeldiva teemaga või tundliku teemaga, näiteks inimõiguste küsimus.”
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Riina Ruth Kionka on edukas ja silmapaistev diplomaat. Ta on üks neljast Eesti diplomaadist, kellest on saanud EL-i suursaadik, olles hetkel suursaadik Pakistanis, varasemalt on ta aga sama ametit pidanud Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Riina on sündinud USA-s Detroidis. Ta vanavanemad põgenesid eestist USAsse, ema on eestlane ja isa saksa päritolu ameeriklane. Riina on omandanud USA-s James Madisoni Kolledžist kaks bakalaureusekraadi: saksa kirjanduses ja rahvusvahelistes suhetes. Edasi astus Riina Columbia Ülikooli, kust tal on magistrikraad politoloogias ja doktorikraad väitekirjaga “ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu mõju Eesti rahvuspoliitikale 1988-1999”.
Ta on töötanud Raadio Vaba Euroopa analüütikuna, mitmel positsioonil Eesti Välisministeeriumis (osakonna juhataja, suursaadik Saksamaal, asekantsler) ja ta oli kaasatud ka Vene vägede Eestist väljaviimise läbirääkimistesse. Peale tööd Välisministeeriumis liikus Riina tööle EL institutsioonidesse, töötades transatlantiliste suhete, inimõiguste ja ÜRO direktoraadis. Euroopa Nõukogu presidendi Donald Tuski välispoliitika nõunikuna tegeles Riina pagulaskriisi, terrorismi kriisi, Vene agressiooniga Ukrainas, olukorraga Kreekas ja Brexitiga.
Riina on pälvinud Valgetähe III klassi teenetemärgi, Välisministeeriumi teenetemärgi ja Eesti eluaegse suursaadiku diplomaatilise auastme. Politico nimetas Riinat üheks olulisemaks isikuks Eesti EL-i nõukogu eesistumise ajal. Ta on üks Eesti Välissuhete Nõukoja asutajaliikmetest.
Selles saates räägime
Kasvamisest ja ülikooliõpingutest Ameerikas
Praktikast Raadio Vaba Euroopas Toomas Hendrik Ilvese juhendamisel
Esimesest külaskäigust Eestisse
Mälestustest Eesti taasiseseisvumisel ja tolleaegsest tööst ajakirjanikuna
Eesti välisteenistusse tööle tulekust ja arengust
Euroopa Liidu suursaadiku positsioonist ja inimõigustega tegelemisest
Valitud mõtted
“Kirjandus kuulub iga haritud inimese teadmistesse, nii et seda tuleb tunda. Mind huvitas saksa kirjandus rohkem kui mõni teine.”
“Igaüks, kes huvitub rahvusvahelistest suhetest, mõtleb ka diplomaatia peale mingi hetk. Minagi mõtlesin ning tegin enne neljandat kursust ühe praktikumi ülikoolis. Mind saadeti Lääne-Berliini, tol ajal oli Ida-Berliinis saatkond ja Lääne-Berliinis missioon ja pärast seda suve ma otsustasin, et ma ei taha iialgi hakata Ameerika diplomaadiks, või üldse diplomaadiks. Aga Ameerika diplomaatia oli ainus võimalus, mis oli siis olemas.”
[Praktikast Saksamaal] “Oli äärmiselt põnev aeg, mitte ainult poliitiliselt, vaid minu arengus samuti. Ma veetsin suve seal ja õppisin, kuidas nüanseeritult lugeda eesti lehti, lugeda ridade vahelt. Õppisin väga palju Toomaselt, kuidas kirjutada niiviisi, et lugeja tuleb kaasa. Selle suve lõpus oli esimene kord, kui käisin Eestis.”
“Hakkasime sõitma mitme taksoga tagasi rongijaama, et saada tagasi Münchenisse, kui taksojuht hüüdis autosse istudes “Gorbatšov, basta!”. Me ei rääkinud küll itaalia keelt, aga sellest saime me aru. Tuligi välja, et midagi oli toimumas Moskvas. Saime rongikupeesse ja Toomas käis igal pool oma lühilaine raadioga, alati oli see kaasas. Ta võttis selle ja kruttis terve tee tagasi, Põhja-Itaaliast Münchenisse, erinevaid kanaleid, et leida keel, millest me saame aru.”
“Välisministeerium oli päris väike, võib-olla sada inimest töötas. Peamine väljakutse oli süsteemide loomine, et järjepidevust tekitada meie sõnumites. See oli see, millega ma alguses tööle hakkasin - ma märkasin, et sõnumi edasi kandjal on mitu moodust, siis sotsiaalmeediat ei olnud, aga kõned oli meie peamised vahendid. Ma märkasin, et meie sõnum ei kasva iga kõnega.”
“Elu ministeeriumis oli suhteliselt algeline, siis ei olnud ju arvuteid ja ma tõin oma läppari kaasa, aga ikkagi oli aeg-ajalt paberit ja pliiatsit vaja. Ma mäletan hästi, kuidas ma käisin esimest korda laos ja palusin paberiplokki ja pastakat ja see, kes vastutas lao eest, küsis, et: “Aga te ju jagate oma kontorit X-inimesega, eksole?”. Ma vastasin, et: “Jah, nii on.”. Vastuseks sain, et: “Aga ma andsin eile sellele inimesele kaks pastakat, te ju koos, samal ajal ei kirjuta?”. See oli juhtum, kui ma sain väga banaalselt aru, et ministeeriumis on kitsas.”
“Euroopa Liidu suursaadiku üks rollidest on koordineerida liikmesriike ja liikmesriikide suursaatkondi. Selleks tuleb kuulata ja teada, mis nende huvid ja vajadused on, ning arvestada selle kõigega. Euroopa Liidu suursaadik on tihti ka eestkostja, eriti kui tegu on ebameeldiva või tundliku teemaga, näiteks inimõiguste küsimus.”
“Üks asi on olla diplomaat ja esindada kas riigi või ühenduse positsioone; teine on seda kujundada ja veel kolmas on mõista, mis nende huvide, ideede ja ettepanekute taga on. Kui ma töötasin Donald Tuski jaoks, siis ma sain esimest korda tegelikult aru, kuidas tehakse poliitikat Euroopa Liidus. Ometi ma olin juba üle kümne aasta seal töötanud, ja mitte kõige madalamal tasemel.”
Kultuurisoovitused
Sisonke Msimang - Always Another Country
Bryce Courtenay - The Power of One
Daniyal Mueenuddin - In Other Rooms, Other Wonders
Saade on salvestatud 23. augustil 2022. aastal Zoomis.
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts