083: Liisa Past – Eesti küberturvalisuse poliitika juht ning kommunikatsiooniekspert, kes on oma tegevuses keskendunud nii inimõiguste kui demokraatia kaitsele
083: Liisa Past – Eesti küberturvalisuse poliitika juht ning kommunikatsiooniekspert, kes on oma tegevuses keskendunud nii inimõiguste kui demokraatia kaitsele
„Minu elu on mulle õpetanud, et edu kõige suurem ennustaja, kõige suurema tõenäosusega edukaks saavad need inimesed, kes on intellektuaalselt alandlikud. Intellektuaalne alandlikkus on see kindel uskumus ja arusaam, et sa võid eksida. Pidev valmisolek oma seisukohti ja arvamusi ümber vaadata, ümber mõtestada ja uue info pealt ka ümber otsustada.“
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Tartus kasvanud Liisa ütleb enda kohta, et ta on pühendunud inimõiguste ja demokraatia kaitsele, olenemata nende väljendusvormist. Nii on ta töötanud ajakirjanikuna ja kommunikatsioonistrateegina, panustades muu hulgas arengukoostöö, riigikaitse, inimõiguste valdkonnas. Näiteks on ta aastaid õpetanud kriitilist mõtlemist ja argumentatsiooni ning panustanud kooseluseaduse lobistamisesse.
Ta pani aluse Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse valdkonna analüüsivõimekusele ja olnud ametis NATO küberkaitsekeskuse juhtkonnas. Lisaks on Liisa vastutanud veerandi e-riigi küberturvalisuse eest valdkonna infoturbejuhina siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses (SMIT) ja töötanud infoturbeosakonna juhina. Ta on oma tegevuses keskendunud inimõiguste ja Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroos.
Liisa töötab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis riikliku küberpoliitika juhina. See tähendab, et tema tiim teenib eesmärki, et meie kõigi ühine digitaalne eluviis ka turvaline oleks.
Liisa on elanud Inglismaal, USA-s ja Norras. Aasta enne koroonat veetis ta Arizona osariigi ülikooli McCaini instituudis keskendudes valimiste ning demokraatia selgroo info- ja küberturbe küsimustele.
Selles saates räägime
Põnevast lapsepõlvest Tartus ja tugevast vanaema eeskujust
Keskkooli kandideerimisest Inglismaal ja keskkooli lõpetamisest nii seal kui Eestis
Mitmekordsest Ameerikast tagasi tulemisest ning tähelepanekutest Eesti kohta
Ajakirjandusest ja kommunikatsioonist küber- ja digitemaatikasse suundumisest
Erinevate valdkondade enesekaitseinstinktidest
Turvaliste valimiste korraldamisest Eestis ja mujal
Valitud mõtted
“Mina usun, et mul tuleb see kodust – selline usk iseenda agentsusesse, et olud ei juhtu mitte sinuga, vaid sa oled aktiivne tegelane iseenda elus. Kunagi sul ei ole kindlust ega garantiid, et sinu tegevus lõpeb positiivse tulemusega või teeb asju paremaks, aga see hästi sügav usk, et sa pead tegutsema ja sellele võib olla mõju ja sellepärast on sul moraalne kohustus tegutseda, sest on võimalus, et see teeb midagi paremaks ja sul on praktiline kohustus tegutseda, sest kuidas muidu asjad paremaks saavad. Ma arvan, et see tuleb sellest ajast, milles ma kasvasin ja kodust, kus ma kasvasin.“
„Tulla kiirelt kasvavast, igast suunast mühisevast Eestist kuus korda nädalas kabelis kirikuteenistust pidavasse internaatkooli – loomulikult mulle omaselt olin ma teiseks aastaks tüdrukute internaadi prefekt, kes on mingit rolli omavad õpilased. Teiseks aastaks saatsin ma neid väiksemaid tüdrukuid õigel ajal magama.“
„Mu bakalaureuse, mille ma lõpetasin New Yorgis on politoloogias ja psühholoogias – kuidas me inimeste ja ühiskonnana tegutseme, kuidas, mis põhjendustega, mis asjaoludel tehakse poliitilisi otsuseid, on see, mida ma uurisin ja millele keskendusin. Ma teadsin või tundsin kohustust, et see asi mind huvitab ja selles asjas, mis sind huvitab, pead sa midagi paremaks tegema.“
„See, kuidas me üksteisega räägime ja arutame, kuidas see ühiskond toimib, see kultuur on nii tohutult oluline. See on nii tohutult oluline, sest küsimus ei ole see, et me oleksime ühel meelel, vaid küsimus on see, et me suudaksime esitada seisukohti selle argumendi sisu ja teda tõendavaid või toetavaid fakte austades, ja ka teisi ära kuulata, mitte jõuga ennast push’ides.“
„Väikese ühiskonna üks suurtest plussidest ja miinustest on ta väiksus. // Me arutasime, kelle sünnipäeval me oleme varem kohtunud, kes on meie mõlema head sõbrad. Siin publikus on pooled meie kahe peale sõbrad – see on suur pluss, aga see tähendab, et on hästi kerge muutuda ülbeks. Ma olen näinud neid Eesti lobiste ja suhtekorraldajaid, kes peavad enda suurimaks väärtuseks, et neil on kõigi Eesti vabariigi valitsuse ministrite mobiiltelefoninumbrid. No halloo! See on nii väike ühiskond, sa tead, et viiega algab – sa lõpuks saad kõik ministrid kätte. Me ei ole kunagi kuue sammu kaugusel, me oleme palju lähedal üksteisele.“
„Minu elu on mulle õpetanud, et edu kõige suurem ennustaja, kõige suurema tõenäosusega edukaks saavad need inimesed, kes on intellektuaalselt alandlikud. Intellektuaalne alandlikkus on see kindel uskumus ja arusaam, et sa võid eksida. Pidev valmisolek oma seisukohti ja arvamusi ümber vaadata, ümber mõtestada ja uue info pealt ka ümber otsustada.“
„Selge on see, et me käime ära ja meie tegutsemine on rahvusvaheline. See on ettevõtluses rahvusvaheline, see on poliitikas, rahvusvahelisel suhtlusel ja kollektiivkaitsel põhinev, see ei ole lihtsalt tore, et kasutame võimalust ja käime välismaal, vaid see on ellujäämisel põhinev. Sest isegi kui me oleme täna kõige targemad, siis teised jooksvad meist igal juhul kiiremini ja me peame käima seal ja olema kursis seal, kus joostakse. See on see, miks Eestil ei ole ellujäämise seisukohalt muud võimalust, kui olla rahvusvaheline.“
„Tehnoloogiavaldkonna üks enesekaitsemehhanisme on olnud end ülemüstifitseerida. „See on tehniline, sa nagunii ei saaks aru, tüdruk ka veel pealegi!“. See on halva või ebapiisava koolihariduse küsimus, kus meid ei õpetata interdistsiplinaarseks. Kus meile õpetatakse muusika- ja kunstiajalugu eraldi, siis poliitilist ja sõdade ajalugu, mida me nimetame ajalooks eraldi, siis kirjandusajalugu, mida me nimetame kirjanduseks, õpetatakse eraldi. Ehk inimene ei saa kunagi aru, et valgustusajal olid need samad piisavalt jõukaks saanud linnriikide valitsejad, kes selleks, et teistele kohta näidata, kui sõda parasjagu ei peetud, hakkasid nad järjest tellima muusikat ja kunsti, kunsti ja muusikat, filosoofiat.“
„Ma arvan, et minu ainuke oskus tehnoloogias on see, et ma enne ei lähe ära, kui ma aru saan. Mul on olnud hästi suur õnn, et mu ümber on olnud inimesi ja mu tiimid on olnud sellised, et kui ma küsin, siis mulle öeldakse väga harva, et „see on tehniline, sa niikuinii ei saa aru!“. Seda on täpselt juhtunud üks kord.“
„Valimissüsteemid on riikides kohutavalt erinevad, alates sellest, kuidas Saksa hoiab kõik demokraatia mehhanismid ja föderaalvabariigina hoiab kohalikumal tasandil, mitte kesksel, ehk BSI-l oli kogemusi, kuidas toetada neid kohalike valimist korraldajaid. Eestil jälle oli kogemusi, kuidas väga keskselt asju teha – hääled kogutakse keskselt, meie e-hääletus, mida Eesti teeb ainukesena paljuski peegeldab ümbrikus paberil hääletussüsteemi. Brittidel, teate, ei ole üldse keskset mehhanismi selleks, et valimistulemusi kommunikeerida, sest neil on tuhat aastat vaba ja iseseisvat ajakirjandust olnud, kelle võimes raporteerida kohapealt üleriiklikuks ei ole neil olnud tuhat aastat põhjust kahelda.“
Kultuurisoovitused
William Shakespeare / Jean Sibelius / Kristjan Järvi ja Baltic Sea Philharmonic lavateos “Torm”
ERSO, Olari Elts, NO99 - Mendelssohni „Pööriöö uni“
Dokumentaalfilm Max Richter’s Sleep
Joonas Sildre - Kahe heli vahel: Graafiline romaan Arvo Pärdist
Vonneguti - Tapamaja, korpus viis
Annika Laats - Valgus läbi mõrade
Leelo Tungla raamatud, eriti Seltsimees laps seeria
Saade on salvestatud 13. augustil 2022. aastal Paides, Arvamusfestivalil.
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts