082: Indrek Park – eesti keeleteadlane ning Indiana ülikooli teadur, kes uurib Põhja-Ameerika keeli
Foto: Siim Lõvi /ERR
"Kuidas keeltel läheb maailmas? Pigem läheb halvasti. Praegu on umbes 500 või 600 keelt, mida kõneleb vähem kui kümme inimest; on 600–700 keelt, mida ei kõnele ükski laps ja on veel 600–700 keelt, mille kõnelejad on kõik üle 50 aasta vanad. Ütleme, et umbes 1800 keelt on selliseid, mida ilmselt kahe põlvkonna pärast rohkem ei ole."
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Indrek Park on Indiana Ülikooli indiaaniuuringute instituudi ja sama ülikooli keeleteaduskonna teadur ning Fort Bertholdi indiaanireservaadi nueta (mandani) keele initsiatiivrühma lingvist. Ta uurib peamiselt Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeli ning on aastaid teinud välitöid Ameerika põlisasukatest hõimude seas, kirjutanud keeleõpikuid, pidanud väikekeeltest loenguid ja aidanud luua neile kirjakeeli.
Park on lõpetanud Miina Härma Gümnaasiumi Tartus ning tal on bakalaureusekraad ajaloo ja etnoloogia erialal Tartu Ülikoolist. Ta on õppinud tiibeti keelt ja kultuuri Vähemusrahvuste Keskülikooli magistrantuuris Pekingis ning tal on doktorikraad keeleteaduses Indiana Ülikoolist Ameerika Ühendriikides.
Tema doktoritöö põhines kuus aastat väldanud välitöödel, mille käigus ta dokumenteeris hääbuvat hidatsa keelt. Lisaks on ta töötanud lakota ja assiniboini ning viimaste arikara ja mandani keele kõnelejatega.
Park on õpetanud hiina keelt Indiana Ülikoolis ning arikara keelt Fort Bertholdi kolledžis. Lisaks on ta juhendanud lakota, hidatsa ja mandani keele kursuseid. Ta on koostanud mitmesuguseid õppematerjale, millest mahukaimad on 2200-leheküljeline hidatsa keele sõnaraamat ja lakota keele õpikute sari keskkoolile. Parki tegevusest mandani keele uurimisel räägib Liivo Niglase 2020. aastal valminud dokumentaalfilm "Keelepäästja".
Lisaks eesti keelele valdab Park erineval tasemel hiina, tiibeti ja korea keelt ning mitut euroopa ja indiaani keelt.
Selles saates räägime
Kasvamisest keeleõpetaja ja polaarteadlase peres
Laulmisest kooris, mis avas uksed reisidele soome-ugri rahvasteni
Tiibeti ja hiina keele õpingutest Tartus ja Hiinas
Teekonnast Põhja-Ameerika keelteni
Pidevalt muutuvast keelte arvust
Keelte ja murrete erinevusest ning põhjustest, miks on üks hiina keel
Kuidas aja mahavõtmise reisid aitavad midagi uut avastada?
Miks keelte ja kultuuride püsimise eest võidelda, kuid teisalt keeled rahule jätta?
Uute sõnade loomisest
Kuidas eestlased on Euroopa indiaanlased, aga miks see varsti võib muutuda?
Valitud mõtted
„Juba kuue- või seitsme-aastaselt ma rääkisin oma tollasele pruudile augu pähe, et lähme Ameerikasse indiaanlaste juurde. Tähtvere metsa vahel sai mu sõbranna aru, et Ameerika on kaugemal kui ma olin lasknud tal uskuda. See oli ka esimene kord, kui ma sõitsin tollase miilitsakongis tagasi lasteaeda. Kodumaareetmise paragrahvi siiski ei antud, olin piisavalt noor.“
„Tiibeti keel ja kultuur on olnud alati väga tundlikud kohad Hiina riigis ning ilmselt nad tahtsid näha, mis saab, kui võtta üks läänlane õppima. Selle asemel, et võtta mõni inglane või ameeriklane, kes oleks mingi pahanduse korraldanud ja asi oleks läinud rahvusvaheliseks, siis ilmselt nad vaatasid, et proovime selle eestlasega.“
„UNESCO on öelnud, et selleks, et keeles oleks kõrgharidus olemas, peab seda keelt kõnelema vähemalt miljon inimest. Nii et meie keel kuulub piiripealsel selliste keelte hulka. / Meist vähem on kõnelejaid ainult ühel kõrghariduse keelel, see on islandi keel. Aga nemad ei loe, sest kogu maailm viib oma raha sinna, et nende majandusvööndis kala püüda, nii et nad doteerivad oma keelt.“
„Kuidas keeltel läheb maailmas? Pigem läheb halvasti. Praegu on umbes 500 või 600 keelt, mida kõneleb vähem kui kümme inimest; on 600–700 keelt, mida ei kõnele ükski laps ja on veel 600–700 keelt, mille kõnelejad on kõik üle 50 aasta vanad. Ütleme, et umbes 1800 keelt on selliseid, mida ilmselt kahe põlvkonna pärast rohkem ei ole.“
„Korealaste ja jaapanlaste jaoks on enamus Euroopa keeli, eriti inglise keel, täiesti mõttetult ebaviisakad keeled, sest need ei võimalda väljendada ei omavahelist lähedust või formaalsust grammatikaga. Kuna nemad teevad seda grammatika abil ja nad ei tea, et inglise keeles tuleb kasutada spetsiaalseid sõnu nagu please või thank you, siis nad lihtsalt ei kasuta neid.“
„Hiina keele teeb eriliseks see, kui igav ja lihtne ta on. Ma olen alati öelnud, et kui ma mingit muud tööd enam ei leia, siis ma teen hiina keele intensiivkursused. Ütleme kümme päeva järjest, kaheksa tundi päevas hiina keel kõnekeele tasemel selgeks või raha tagasi garantii. Mitte kirjakeel, lihtsalt kõnekeelne suhtlus.“
„Me peame siin praegu olema väga-väga ettevaatlikud, sest kui vaadata, et sisuliselt kolmandik (praeguse Ukraina sõja valguses isegi rohkem) ei ole emakeelsed eestlased, ja kui me koolisüsteeme ka ühendame, siis võib juhtuda, et halvemad õpilased õpivad eesti keele ära küll funktsionaalselt, et nad saavad hakkama. Riigi jaoks ongi eesmärk, et nad saaksid hakkama, aga nad õpivad keerulisematest grammatika paralleelvormidest ära ainult ühe ja teisi enam ei kasuta. See on mehaaniline protsess, kui statistiliselt liiga palju inimesi kasutab ainult ühte vormi ja mingit teist kasutatakse väga vähe, siis see kaobki ära.“
„Näiteks, kui maailmas kaob ära hiidpanda. Hiidpanda levitamisele on sadu miljoneid, ilmselt juba miljardeid eurosid kulutatud. Kui see panda meil ära kaoks, või ninasarvik, kaelkirjak... Mida me siis kaotanud oleme? See ei ole retooriline küsimus. Ma arvan, et see jätab meie hinge kõigile suure augu, ja ma arvan, et sama asi on ka keelte ja kultuuridega. Siin võib minna palju detailsemaks ja teoreetilisemaks, kõigil neil keeltel on teoreetiline tähtsus ka, aga ma arvan, et pigem võib siin rääkida just esteetiliselt ja hingelisest tähtsusest.“
„Enamus lingviste tegeleb lihtsalt keele abstraktse poolega, oma intellektuaalse huvi rahuldamisega. Ma katsun sellest natukene erinev olla ja sellepärast ma ei ole vastu võtnud üheski ülikoolis õpetamise positsiooni. Pigem ma tegelen välitöödega, analüüsi, uurimisega, puhta teadusega. Ma loodan, et sellel puhtal teadusel on praktiline väljund ja minu loodud vahendeid saavad need samad rahvad kasutada oma keele elus hoidmiseks.“
„Ma olen nõus, et keele keerulisus ajas kasvab, aga ainult sel juhul, kui see keel jäetakse rahule. Kui ei tule väljastpoolt palju inimesi, kes seda keelt hakkavad halvasti ära õppima ja lihtsustavad. Mida rohkem on keeles erandeid, seda huvitavam see keel on. Võiks öelda, et eesti keeles on väga palju erandeid, soome keel on selles suhtes palju igavam. Ameerika keeleteadlaste hulgas on levinud selline ütlemine, et eesti keel on nagu soome keel steroidide peal.“
„1918-1928 loodi eesti keelde juurde 100 000 terminit, sest kui sai alguse eestikeelne ülikool Tartus, siis meil ei olnud eestikeelset sõnavara kosmoloogia, meditsiini botaanika, mitte millegi kohta. Johann Voldemar Veskile usaldati see, et igale erialale loodi oma komisjonid ja hakati üks tohutu sõnaloome. See, millist sõnavara me praegu kasutame oleks aastal 1918 olnud täiesti arusaamatu, nagu klingoni keel paljudele eestlastele. Isegi grammatikat arendati edasi, laenati siit-sealt, loodi uusi grammatilisi vormeleid. Ma arvan, et eestlastel on uute sõnade loomine veres ja ma imestan, et meil see praegu nii suure vaevaga käib.”
Raamatusoovitused
Uku Masingu raamatud
Saade on salvestatud 24. augustil 2022. aastal Vabamus.
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts