081: Merja Pukari – Rootsi tuumatehnoloogia keskuse juht ja Vattenfalli tuumaenergia nõunik
081: Merja Pukari – Rootsi tuumatehnoloogia keskuse juht ja Vattenfalli tuumaenergia nõunik
"Kui sa juhtud juba teadma, mis tuumaenergeetika on, siis ta tundub nii lihtsalt arusaadav. Kui sa ei tea, mis ta on, siis ta tundub suur ja kole, võib-olla aegunud betoonteras kamakas, mille sisse sa ei näe. Miks sa peakski sellist asja usaldama? Miks sa peaksid usaldama teha valikuid mingisuguse tehnoloogia osas, millest sa mitte midagi aru ei saa ja millest mitte keegi ei räägi? Ja ainsad, kes räägivad on lobistid, kes on tugevalt poolt või vastu. Sellises olukorras on raske üleüldse mingisugust otsust teha."
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Merja Pukari on doktorikraadiga Rootsis elav ja töötav tuumaenergeetik. Ta töötab Rootsi energeetika kontsernis Vattenfallis tuuma valdkonna nõunikuna. Ta on ka Rootsi Tuumatehnoloogia Keskuse direktor, kus hoolitseb tuumatehnoloogia kompetentsi arendamise ja õpetamise eest Rootsi kõrgkoolides Rootsi tuumatehnoloogia programmide jaoks.
Varasemalt on Merja töötanud Rootsi tuumaenergeetika firmas Studsvikis projektijuhina, Rootis Kuninglikus Tehikaülikoolis teaduri ja õppejõuna ning käinud praktikal Eesti Energias ja ABB-s. Lisaks on Merja olnud juhatuse liige organisatsioonis European Nuclear Society Rootsi saadikuna (2017-2020) ning teinud teadustööd Jaapanis kohaliku aatomiagentuuri juures (2016). Merja on üks Fermi Energia asutajatest, Fermi Energia eesmärk on arendada ja võtta Eestis kasutusele uue põlvkonna väike tuumaenergia moodulreaktor.
Merjal on bakalaureusekraad TTÜ energeetikateaduskonnast, magistri- ja doktorikraadi omandas ta Rootsi kuninglikus tehnikaülikoolis KTH tuumaenergeetika vallas.
Selles saates räägime
Lapsepõlvest Sakus ning lähedaste mõjust
Valikust minna inseneriks õppima pragmaatilistel põhjustel
Kuidas tekkis huvi tuumaenergeetika vastu?
Tuumaenergeetika muutumisest viimasel ja tulevasel 20 aastal
Veahinnast ja arendustsüklist väiksemate tuumajaamade arendustel
Otsustamisest ja otsustamatuses tuumaenergeetika valdkonnas
Tuumaenergeetikasse suhtumisest ja selle planeerimisest Rootsi näitel
Valitud mõtted
“Ma arvan, et ma olen tugevalt mõjutatud oma isa poolt, kes on elektriinsener, nii et hakata inseneriks ja tegelema energeetikaga ei olnud tegelikult suur samm. Terve mu kodu oli täis elektroenergeetika, masinate-, generaatorite-teemalisi raamatuid, jootekolbe, takisteid, transistoreid, juhtmekerasid – kogu aeg käis kuskil mingi nokitsemine.”
“Ma arvan, et üks meeldivamaid veendumusi, mis mulle lapsepõlvest kaasa anti oli “Ma olen kindel, et sa saad kõigega hakkama!”. Mitte isegi julgustus, et “Proovi, proovi, küll sa saad hakkama!”, vaid minu vanemate kindel veendumus, et “Muidugi sa saad hakkama!”.”
“Mingil hetkel jõudsin ma teadmiseni, et energeetika on elu alus, meie moodsa elu alus, energeetikuid on alati vaja, nii et kui ma valin selle eluala, siis ilmselt on mind ja minu teadmisi kuskil, kellelegi alati vaja. Ma ei pea muretsema. Ma ei saa tõesti väita, et minu eluala valik oli jälgida oma kirge ja unistusi, ma arvan, et see valik oli palju pragmaatilisem.”
“Kui võtta tavaline tuumaelektrijaam, siis ta on eriline, aga ühtlasi mitte väga eriline. Tuumaelektrijaamas kuumutatakse vesi auruks, aur ajab ringi generaatorit, generaator teeb elektrit. Seda tehakse ka põlevkivijaamades, nii et sellest vaatevinklist ei ole tuumaelektrijaam midagi erilist. See, mis teeb tuumaelektrijaama eriliseks on tuumkütus ja ma leidsin, et kui ma erilise valdkonnaga tegelen, siis ma tahan tegeleda erilise valdkonna erilise asjaga ehk tuumkütustega.”
“Tuumaenergeetika valdkond on selles mõttes huvitav, et ta korraga muutub ja ei muutu. Füüsika ju ei muutu – uraani aatom lõhustub samamoodi nagu ta lõhustus 60 aastat tagasi, nii et põhitõed ei muutu. Need reaktorid, mis üle maailma tänapäeval elektrit toodavad on need reaktorid, mis on ehitatud 30–40, vahel rohkemgi aastat tagasi. Mis muutub muidugi on mõtted tuleviku suunas. See, et kunagi ehitati nii nagu ehitati ei tähenda seda, et tulevikus peab ehitama samamoodi.”
“Omal ajal kui tuumaenergeetika arenes, oli oma algusaastatel, siis oli ilmselt pigem oluline jaamad püsti saada, pärast vaatame, mis saab. Tänapäeval on suhtumine pigem see, et me ei pane maha ühtegi tonni betooni enne kui me ei tea, kuidas me seda sama jaama näiteks 60 aasta pärast lammutama hakkama, enne kui me ei tea, mida me teeme jäätmetega. Arusaam sellest, et kõikidel meie tegevustel on tagajärg ja kõikide nende tagajärgede eest tuleb juba ette hoolt kanda – see arusaam tüürib palju rohkem kõikvõimalike otsuseid ja tegevusi täna.”
“Pahatihti kui tuumaenergeetika valdkonnas jääb midagi venima, siis tegu ei ole sellega, et insenerid ei saa oma tööga hakkama või keegi ei too sulle õigeks ajaks betooni kohale. Tavaliselt jäävad asjad otsuste taha – kuskil on mingi naiste- või meesterahvas või grupp naiste- või meesterahvaid, kes peavad vastu võtma otsuse kas poolt või vastu. Selle asemel, et vastu võtta otsuseid ei võta nad ühtegi otsust vastu.”
“Kui sa juhtud juba teadma, mis tuumaenergeetika on, siis ta tundub nii lihtsalt arusaadav. Kui sa ei tea, mis ta on, siis ta tundub suur ja kole, võib-olla aegunud betoonteras kamakas, mille sisse sa ei näe. Miks sa peakski sellist asja usaldama? Miks sa peaks usaldama teha valikuid mingisuguse tehnoloogia osas, millest sa mitte midagi aru ei saa ja millest mitte keegi ei räägi? Ja ainsad, kes räägivad on lobistid, kes on tugevalt poolt või vastu. Sellises olukorras on raske üleüldse mingisugust otsust teha.”
Raamatusoovitused
F. Dostojevski - Kuritöö ja karistus
J. K. Rowling - Harry Potter
Saade on salvestatud 13. augustil 2022. aastal Paides, Arvamusfestivalil.
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts