076: Jonatan Vseviov – riigiametnik ja diplomaat, kes töötab väsimatult Eesti vabaduse ja Euroopa idee nimel
076: Jonatan Vseviov – riigiametnik ja diplomaat, kes töötab väsimatult Eesti vabaduse ja Euroopa idee nimel
“Ma arvan, et on üks Ukraina toetamise viise, millest meie saame paremini aru instinktiivselt, kui suuremad Euroopa riigid. See on see toetus, mida on arvudes ja Excelis võimatu mõõta – see on lootus. Lootus, et see värk kõik ikkagi on veel tehtav, et on võimalik saada veel normaalseks Euroopa riigiks, et on võimalik sellest sõjast nii läbi tulla, et me oleme ikka veel olemas.”
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Jonatan Vseviov on silmapaistev riigiametnik ja diplomaat, kes on täna välisministeeriumi kantsler. Ta alustas oma teenistust 2004. aastal ning on varem töötanud nii kaitseministeeriumi kantslerina kui ka Eesti suursaadikuna USA-s (2018–2021).
Jonatani võime navigeerida nii välis- kui kaitsepoliitikas on märkimisväärne ning ta on väga palju panustanud Eesti kaitseplaneerimisse, olles üks riikliku kaitsestrateegia koostamise eestvedajaid aastateks 2013–2022 ning näiteks ka Eesti kodanikele USA viisavabaduse programmi eest seisjaid.
Jonatan Vseviov on lõpetanud Tartu Ülikooli politoloogia osakonna ja tal on cum laude magistrikraad julgeoleku-uuringutes Georgetowni Ülikooli Edmund A. Walshi nimelisest välisteenistuse koolist.
Teda on tunnustatud mitmete riiklike autasudega (Valgetähe III klassi teenetemärk, kaitseministeeriumi I ja III klassi teeneterist, Eesti Kaitseväe teenetemärk, Eesti Välisluureameti kuldne teenetemedal ja Läti kaitseministeeriumi aumedal).
Selles saates räägime
Lapsepõlvest Mustamäel ja Käsmus
Ülikooliõpingutest Tartus ja Georgetownis
Kaitsevaldkonna muutumisest viimase aastakümnega
Pagaritöökoja ja sõjaväe olulisest erinevusest
Kaitsevaldkonna üle arutamise olulisusest
Sõjast ja kübersõjast
Visalt püsivad valearusaamad diplomaadi tööst
Ameerikalikkusest tema mitmekesisuses
24. veebruaril alanud laiaulatuslikult agressioonist
Lisaks vastused kuulajate küsimustele
Valitud mõtted
„Jah, mul tulevad meelde keskkooli ajal sõbrad, ülikooli ajal ka. Mõnikord olen mõelnud kõigile neile pidudele, kus jäi käimata, sest oli vaja midagi arutada – toona võrdlemisi tähtsana tundunud probleeme, täna tagasi mõeldes muidugi kohati naeruväärseid.“
„On raske leida fantastilisemat kohta kui tudengina Tartu septembris, kusagil selles ajavahemikus, kus õppelaenu raha on juba laekunud, kuid ei ole veel otsa saanud.“
„Kõik me oleme harjunud, et oled ruumis, kus on mõni erakordselt tark inimene. Tavaline. Õppejõud on tark, see on ütlemata selge ja on üsna kurb, kui selgub, et ei ole. Aga mis seal [Georgetown’is – toim.] oli minu jaoks vapustav moment, kui ma mõnikord tabasin ennast mõtlemast, et „kurivaim, kõik on targad – eranditult. Ja mitte lihtsalt targad, vaid õhku ahmima panevalt targad.“
„Hästi palju teadmisi andis ka see juurde, et sõnad loevad väga palju, ja sõnadega saab teha palju head ja kurja. Ma üldse ei võta mitte millegagi sõna jõult tähendust või tähtsust vähemaks. Aga kusagil on teine maailm, mis seda sõna absoluutselt ei kuula ja see on see maailm, kus see maailm, kus füüsikareeglid – lihtne, labane suutlikkus midagi teha – saab sinu ideega kokku ja oma ideed sa loomulikult ei heida kõrvale, aga sa pead seda kohandama.“
„Täitsa siiralt – see areng on olnud uskumatu. Oleme avalikult sellest rääkinud ja ma kordan neid asju, mis on öeldud. 2013. aastal mahtusid kõik Eesti olemasolevad miinipilduja moonakastid tavalise sõiduauto pagasiruumi; meil oli rohkem teatud erakordselt kalleid relvasüsteeme kui rakette, mida need relvasüsteemid välja lasevad; meil ei olnud mitte ühtegi üksust, mis oleks olnud järgmisel, ülejärgmisel päeval või nädala pärast lahingvõimeline sellises ulatuses, et ta üldse lahingusse kohale jõuab.“
„Täna me oleme andnud vääringus üle €200 miljoni euro Ukrainale sõjalist abi. Toona me oleksime võinud kõik ära anda, mis meil oli – püksid jalast – ja mingit efekti poleks me suutnud kohapeal saavutada.“
„Me olime teinud rohkem kui kümme aastat struktuuri, mis oli kordi suurem kui see, mille jaoks meil oli ressurssi. Meil oli ladusid, meil oli maju, meil olid kõik kohad mingisugust kola täis – osalt seetõttu on võimalik ka Ukrainat sedavõrd suurejooneliselt aidata –, aga üksuseid ei olnud. Põhimõtteliselt üleöö me tõmbasime selle struktuuri kokku, millele oli õudselt kriitikat, et vähendate sõjaväge.“
„Hästi raske on pidada informeeritud debatti, aga ma arvan, et kodanikena me võiksime olla nõudlikud ja me võiksime tahta rohkem kui see, mis meil on. Küsimus ei ole lihtsalt rahanumbris, vaid mida selle rahanumbriga tehakse ja kas see, mis välja tuleb on üleüldse usutav.“
„Lihtsalt pea liiva alla panemist, kas ühtepidi, et me usume ja usaldame oma kaitsevaldkonda ja tänu sellele ei kritiseeri või teistpidi, et usume ja oleme veendunud, et kõik on niikuinii lollid ja tänu sellele ei arutle – ma arvan, et seda me endale lubada ei saa. Lihtsalt kaarti vaadates – seda me endale lubada ei saa.“
„Lisaõppekogunemine on tülikas, inimesed lähevad paanikasse, tuleb võib-olla uudis, et lisaõppekogunemine on selline asi, mis siin toimub. See ongi see üle 90% avalikku toetust. Kui avalik toetus põhineb mingil valearusaamisel, selles mismoodi tegelikult see süsteem on mõeldud toimima, siis on meil ehk isegi suurem probleem kui siis, kui avalikkuse toetus oleks 60%. Sest kui lõpuks peaks kogu seda masinavärki tarvis minema, siis see riive, mida Eesti kaitsmine meie igapäevaellu kaasa toob on kordi hullem kui äratallatud põld õppuse ajal.“
„Kõige suuremad patsifistid, keda ma elus kohanud olen, on kindralid. Eriti need, kes on kunagi päriselt sõda näinud. Niisuguseid tugitooli-strateege tunneb tavaliselt selle järgi ära, et nad erakordselt mängleva kergusega kasutavad erakordselt võimsaid sõnu – sõda siia, sõda sinna, siis me nii ja siis me naa – tavaliselt on see märk sellest, et inimene ei tea, millest ta räägib.“
„Probleem on see, et see tekitab sõjast kliinilise arusaamise. Kübersõda, tänapäeva võimalused, kõik siin kusagil arvuti taga, mingisugused inimesed töötavad. Ei ole. Me näeme, milline on tänapäeva sõda. Siit tuhatkond kilomeetrit lõunapool. Jah, kusagil on mehed ja naised arvutieraanide taga, kusagil nad võtavad maha mingeid servereid ja murravad sisse kellegi informatsiooni varalaekasse ja moonutavad seal olevat teavet. Valdav enamus inimeste jaoks on sõda ikkagi kiiresti lendav tükk metalli, mis inimihu läbistab.“
„Ma mäletan seda, kuidas higi voolas mööda selga, sest seal oli palavam kui siin [Paides oli kuum suvepäev]. See tsirkus algas hommikul kell 6, kus koguneti Ameerika välisministeeriumis, see kõik oli püstijala, ma arvan, et lõunat läksime sööma kell 14. Selle tegelik mälestus on õudselt valutavad jalad, alaselg, tohutult umbne ja higine olek – absoluutselt valgusaastate kaugusel glamuurist. Ja see oli see glamuurne üritus.“
„Mulle, olgem ausad, see nõukogude-värk ei meeldinud ka siis, kui ma laps olin. Toonane maailm lapsesilmade läbi vaadatuna oli eriti mustvalge. Kui ühel pool oli Nõukogude liit, siis kes see teisel pool ikka on kui mitte Ameerika –, siis ma tundsin selle Ameerika vastu ka seetõttu huvi.“
„Mis on see Ameerika riiki koos hoidev kriitiline element? // See on idee, mille nad on kirja pannud iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseadusesse, mujale. Kui võtta see idee, mis nad on kirja pannud, siis see on üdini Euroopa idee. See on Euroopa valgustusaja filosoofide idee sellest, mis asi oleks õige ja õiglane riigi valitsemise kord.“
„Aga 2014 ja hiljem te räägite veel sellist juttu ja teete nägu, et te päris täpselt ei tea, kelle sõdurid seal Krimmis ringi käivad. No vabandage, kui te seda ei tea, siis te juba lolluse tõttu peate olema diskvalifitseeritud sellest arutelust. Te ei tea, kes annekteeris? Kaardi peal võetakse üks provints, mis on alguses Ukraina värvides ja kuu aega hiljem värvitakse see provints Venemaa värvidesse. Kõikides õpikutes, maakaartidel ja te ikka ei tea täpselt, mis seal juhtus? Annketsioon juhtus. Okupatsioon ja annektsioon.“
„Nüüd on sõda lahti, veel tuhatkond kilomeetrit lõunapool, kiirelt tuleb kinni saada, ära võita. Kuigi vahetult saavad surma ukrainlased, siis on selle rünnaku sihtmärk midagi, mis on Ukrainast suuremgi – Euroopa julgeoleku kõik aluspõhimõtted.“
„Praktilisi asju saame ka teha, ma usun, et me tegelikult saame aru, mis toimub. Meil on kogemus Venemaa kõrval elamisest, meil on mälu sellest, mida tähendab Venemaa okupatsioon – värskem kui Lääne-Euroopa riikidel, me tunneme ukrainlasi hästi, meil on head suhted nendega. Siis on meie roll kindlustada, et see Lääne praktiline poliitika oleks mõistlik. // Väljakannatatava, mitte lihtsalt normaalse, vaid väljakannatatava elu juurde on tagasitee ainult läbi otsuse, mis lõpetab selle agressiooni. Alternatiivi ei ole. Sellest need sanktsioonid, sellest ka need piiravad meetmed.“
„Ma arvan, et on üks Ukraina toetamise viise, millest meie saame paremini aru instinktiivselt, kui suuremad Euroopa riigid. See on see toetus, mida on arvudes ja Excelis võimatu mõõta – see on lootus. Lootus, et see värk kõik ikkagi on veel tehtav, et on võimalik saada veel normaalseks Euroopa riigiks, et on võimalik sellest sõjast nii läbi tulla, et me oleme ikka veel olemas.“
Raamatusoovitused
Henry Kissinger – Diplomaatia
Zbigniew Brzeziński – Suur malelaud
Alexandre Dumas – Kolm musketäri
Saade on salvestatud 12. augustil 2022. aastal Paides, Arvamusfestivalil.
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts