073: Johanna-Maria Lehtme – juuraharidusega kultuurikorraldaja, kellest sai MTÜ Slava Ukraini asutaja ning vabadusvõitleja, kõigi eurooplaste eeskuju
073: Johanna-Maria Lehtme – juuraharidusega kultuurikorraldaja, kellest sai MTÜ Slava Ukraini asutaja ning vabadusvõitleja, kõigi eurooplaste eeskuju
“See, mis Ukrainas toimub, see kust jookseb Venemaa ja Ukraina lahingu piir, see ei ole sõjapiir, vaid see on tegelikult Venemaa ja Euroopa vabaduse piir. See kõik, mis toimub seal mõjutab sinu igapäevaelu, võib-olla mitte täna, aga paari nädala pärast, paari kuu pärast ja paari aasta pärast. Me oleme ju kõik ühes süsteemis, globaalses süsteemis.”
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Johanna-Maria Lehtme on MTÜ Slava Ukraini asutaja ja tegevjuht. Ta on juuraharidusega aktiivne kultuurikorraldaja, olles aidanud korraldada PÖFF-i ning teisi erinevaid kultuuri- ja filmifestivale, nagu Odessa filmifestival ja Tallinn Music Week.
Ta on töötanud ka konsultandina konsultatsioonifirmas Miltton, reisifirma Vespal esindajana Eestis, moefirma Pohjanheimo müügi- ja turundusjuhina ning Eesti Koostöökogu projektijuhina.
Johanna-Marial on kaks kodu: Tallinn ning Kiiev. 24. veebruarist 2022 on Ukraina aitamisest ning kaitsmisest saanud Johanna-Maria kutsumus ning ta on ka enda Tallinna koju võtnud sõja algusest saadik mitmeid ukraina inimesi, pakkudes neile peavarju, kaitset ja turvalisust.
2022. aasta mais pälvis Johanna-Maria tiitli “Aasta eurooplane 2022”, mille andis üle Eesti president Alar Karis (ning mida annab välja MTÜ Eesti Euroopa Liikumine).
Selles saates räägime:
Sihikindlusest, mis aitas juuraõpingud lõpetada
Töökohtadest ja kogemustest, mis eelnesid Slava Ukrainile
24. veebruarist 2017. aastal kui Johanna-Maria otsustas Kiievisse kolida
24. veebruarist 2022. aastal jätkunud sõjast
MTÜ Slava Ukraini sünniloost
Kuidas humanitaar- ja meditsiinilist abi pakkunud organisatsioonist on saanud rinde toetaja?
Sõjaväsimusest ja vajadusest mitte väsida
Kuidas aidata nii mitmekülgselt kui võimalik, luues uusi ja seninägemata võimalusi?
Mis saab Ukrainaga edasi?
Valitud mõtted
“Ma arvan, et vanaema on kõige rohkem mind vorminud ja iseloomu on nii kangeks teinud mu ema - see tuleb küll sealt.”
“Inimese vormimine on üldse väga huvitav. Ma kujutan ette, et mul on ka praegu 3-aastan Sume praegu kodus, kuidas mina teda inimesena hakkan vormima ja mida ma talle edasi annan? Aga eks näis, ma loodan, et ma ei astu ämbrisse.”
“Ma olen liiga ebapüsiv ja mulle ei sobi üheksast viieni istumine. Tegelikult ma läksin reisibüroosse tööle, ja olgem ausad, enamus minu kliente olid Venemaa rikkurid ja pärast seda ma otsustasin, et traditsioonilise igapäeva tööga on kõik.”
“Ma tean, et minu tugevad küljed on korraldamine, suhtlemine ja mind võetaksegi keerulisemate projektide peale, mis nõuab hästi kõrget pingetaluvust väga pikka perioodi. Selles ma olen hea ja seda ma tegelikult ise naudin ka.”
“See oli 24. veebruar kui ma olin oma ema juures ja ma ütlesin, et ma lähen nüüd Ukrainasse, siis ta oli “hahaha”. Järgmisel päeval ta helistas, et lähme nüüd moeturule, aga ma ütlesin, et ma olen nüüd Ukrainas, ma elan nüüd siin. Ja ma reaalselt võtsingi sihi ette, ma ei olnud seal kunagi käinud, mul oli paar sõpra, kes olid tekkinud filmifestivalidel ja ma kolisin päevapealt Eestist ära. // 2017 ma kolisin Ukrainasse päevapealt.”
“Seal ei räägitud sellest väga palju, aga seda mainiti, et meil on ikkagi riigis sõda, ukrainlased ise seda ei unustanud. Aga ma ei ütleks ausalt öeldes, et eelmise aastani oleks väga suur Venemaa hirm olnud - võib-olla veider, aga jutt oli ju sellest pikka aega, aga keegi ei uskunud seda, et see võib juhtuda.”
“Alguses me saatsime kiirabisid ja neid on nüüdseks läinud Ukrainasse 75, kui ma ei eksi. Ja umbes 2,5 miljoni euro eest humanitaar- ja meditsiinilist abi. Me oleme selline organisatsioon, mis muutub vastavalt sellele, milline on sõjaolukord - alguses oli tarvis kiirabisid ja toetada haiglaid. Üsna pea saime aga aru, et tegelikult on vaja toetada rinnet.”
“Meie üks personaalne apteek, mis on hetkel parema kvaliteediga kui NATO oma - miks me anname 163 eurot maksva apteegi inimesele, kes ei oska seda kasutada? Ühelt poolt on see Eesti rahva annetuste väärkasutamine, teiselt poolt ei ole see lihtsalt mõistlik, sest see visatakse lihtsalt ära. Siis me mõtlesime, et kui sõdurite teadlikkus on niivõrd madal teatud üksustes, siis miks me neid ei treeni?”
“See, mis Ukrainas toimub, see kust jookseb Venemaa ja Ukraina lahingu piir, see ei ole sõjapiir, vaid see on tegelikult Venemaa ja Euroopa vabaduse piir. See kõik, mis toimub seal mõjutab sinu igapäevaelu, võib-olla mitte täna, aga paari nädala pärast, paari kuu pärast ja paari aasta pärast. Me oleme ju kõik ühes süsteemis, globaalses süsteemis.”
“Ja ometigi on ukrainlastel selline iseloom, et nad peavad vastu, nad on kuidagi veel tugevamaks ja veel ühtsemaks muutunud. Kui varem sa oleksid ühe laua taha pannud Lvivi tüübi ja Harkivi tüübi, siis see oleks olnud nagu šašlõkk ja kirik - need kaks asja kuidagi, need inimesed ei oleks suutnud leida ühist keelt. Nüüd on kõik nagu vennad.”
“Arvatakse võib-olla, et nüüd on see suurem ja hullem faas läbitud, põgenikud on lahkunud ja siis on justkui rahuhetk. Inimesed on võib-olla ära unustanud, et tegelikult on seda abi vaja jätkuvalt ja aina suuremas mahus, kui me hakkame ülesehitamisele mõtlema.”
“Ma arvan, et korruptsioon ei kao kuskile, see väheneb, sest peale on tulemas uus generatsioon poliitikuid ja mingi mõttemaailm on osadel inimestel ja noortel muutunud. Ei ole see vana plejaad enam.”
“Majanduse kohta ma ei julge midagi öelda, ma olen kohe aus. Majanduslangus on praegu nii suur ja kui mul tekkis vahepeal trots, et mida te istute siin kohvikutes, siis tegelikult tuleb aru saada, et inimesed hoiavad ka majandust üleval. Ka meie Slavas oleme võtnud sellise lähenemise, et me valmistume juba sügiseks ja talveks, mis tähendab meestele uue vormi ja jalanõude andmist, ja me toodame kõik selle Ukrainas.”
“Minu elamisluba täpselt - ma pidin selle mehe endaga kaasa võtma selleks, et ta naerataks mingitele muttidele, võib-olla ostaks neile pärast parfüümi, et see naine tunneks end hästi. Eestis keegi ütleks ja jooksutaks mind, ma ütleks “sõber, hakka ise jooksma - e-riik!”. Aga seal on see veel aktsepteeritud, aga nüüd see uus generatsioon ei tolereeri seda enam.”
Raamatusoovitused
Hermann Hesse - Stepihunt
Mihhail Bulgakov - Meister ja Margarita
Boriss Akunin - Azazel
Saade on salvestatud 19. juulil 2022. aastal Tallinnas.
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts