071: Dr. Annela Anger-Kraavi – Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste uurija Saaremaalt, Euroopa Liidu läbirääkija ÜRO Kliimakonventsioonis
071: Dr. Annela Anger-Kraavi – Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste uurija Saaremaalt, Euroopa Liidu läbirääkija ÜRO Kliimakonventsioonis
Fotograaf: Krõõt Tarkmeel
„Siiani on palju ignoreeritud inimese käitumist ja inimese enda tegemisi. Kogu fookus ja suur osa teadusrahastusest läks tehnoloogiate arendamisse. Tehnoloogiaid on, aga väga vähe pöörati tähelepanu sellele, kuidas inimene oma käitumisega saaks kliimamuutusi vähendada. Nüüd on jõutud arusaamiseni, et selliste uurimistööde jaoks on vaja raha – kuidas ta saaks leppida, et ta elab vähemaga, vahetab sõiduauto ühistranspordi vastu? Kuidas muuta unistust, mida rikkam, mida uhkem, seda parem – see on hästi keeruline, sest me kõik kasvame üles muinasjuttudega.”
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Annela Anger-Kraavi on Saaremaalt pärit kliimamuutuste poliitika uurija, Cambridge’i Ülikooli kliimamuutuste poliitika uurimisrühma juht ja Varssavi Ülikooli professor.
Väljaspool akadeemilist ringkonda on Annela Eesti Keskkonnaministeeriumis rahvusvahelise kliimamuutuste poliitika nõunik, Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) Kliima Koordinatsiooni Paneeli Kliimapoliitika Nõunike grupi asejuht ja Cambridge Trust on New Thinking in Economics tegevjuht.
Ta on ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsiooni (UNFCCC) Kliimamuutuste Poliitika Rakendamise Mõjude Komisjoni (KCI) liige ja oli 2019–2022 selle kaasjuhiks ning 2017–2019 Teaduse ja Tehnoloogia Komisjoni (SBSTA) asejuhiks. Annela on ka Euroopa Liidu kliimamuutuste poliitika läbirääkija sama konventsiooni juures.
Annelal on doktorikraad rakendusmakroökonoomikas, keskkonnapoliitika doktorikraad Cambridge'i ülikoolist, majandusteaduse bakalaureusekraad ning bioloogia bakalaureuse- ja magistrikraad. Enne akadeemilist karjääri töötas ta mitu aastat erasektoris tegevjuhina.
Selles saates räägime:
Bakalaureuse õpingutest bioloogias ja makromajanduses, mis viisid ta magistrantuuri ja doktorantuuri Cambridge’i.
Kuidas me oleme jõudnud selleni, et me oma planeedile nõnda haiget teeme?
Annela erinevatest rollidest, kuidas kliimamuutuste probleemi lahendada.
Võimalusest olla tegev kahel poolel – nii teadlasena kui poliitika kujundamise protsessis.
Põhjustest, miks oleme nii vähe tegelenud kliimamuutustega
Valitud mõtted
„Ma tahtsin magistritööd teha kliimamuutustest ja majanduse seostest kliimamuutustega, kuidas saaks läbi majandustegevuste kliimamuutusi vähendada. // Eestis ei olnud mul juhendajat ja soovitati otsida juhendaja välismaalt. Mina ütlesin selle peale, et kui ma juhendaja välismaalt otsima pean, miks ma ei tee seda magistrit välismaal?“
„Mis me oleme teinud oma planeedile? Võib öelda, et see ei ole tahtlik tegemine. See on pigem juhtunud niimoodi, et me oleme planeedile haiget teinud ja teeme seda ka praegu edasi. Tollal, kui seda tegema hakati ei olnud teadmisi selle mõjudest, mis me teeme.“
„Kui tahad mõelda, mis see üks kraad on, siis võib mõelda iseenda peale. Kui sul on normaalselt 36,5 kehatemperatuur, siis pane üks kraad juurde – enam hea olla ei ole. Kliimasüsteem on väga keeruline, nagu ka organism.“
„ÜRO kliimakonventsioonis, kus ma olen Euroopa liidu pealäbirääkija, on minu vastutada läbirääkimiste üks teemadest, mis on kliimamuutuste poliitikate mõjud. Sinna alla ei käi ainult kasvuhoonegaaside vähendamine, mis probleemi tekitavad, vaid seal on ka teised mõjud. Mõjud majandusele, palkadele, soolisele võrdusele, inimõigustele. Selle konventsiooni juures esindan ma Euroopa Liitu ja tema 450 miljonit inimest, mis minu jaoks on suur, väga suur vastutus.“
„ÜRO kliimakonventsioonis, kus ma olen Euroopa liidu pealäbirääkija, on minu vastutada läbirääkimiste üks teemadest, mis on kliimamuutuste poliitikate mõjud. Sinna alla ei käi ainult kasvuhoonegaaside vähendamine, mis probleemi tekitavad, vaid seal on ka teised mõjud. Mõjud majandusele, palkadele, soolisele võrdusele, inimõigustele. Selle konventsiooni juures esindan ma Euroopa Liitu ja tema 450 miljonit inimest, mis minu jaoks on suur, väga suur vastutus.“
„Arktika reis oli eelmine aasta ja see oli väiksem ning lühendatud version esialgselt planeeritud purjejaht Bellingshauseni ekspeditsioonist. Mul oli õnn kaasa sõita kolm nädalat Ida-Gröönimaal. Kliimamuutustega tegeleva teadlasena // ma tahtsin näha seda, mis tegelikult toimub, aga see pilt ei olnud ilus.“
„Praegu on kliimasüsteemi soojenemine 1,1 kraadi. Kui me lõpetaksime fossiilsetest kütustest tulenevate kasvuhoonegaaside lisamise õhku, siis süsteem soojeneks inertsist ikka 1,5 kraadini. Seda, et kuumalaineid vähemaks jääks, seda ei ole loota.“
„Valitsusvaheliste kliimamuutuste paneelis uut raportit vastu võttes ikka loodad teadlasena, et võib-olla läks midagi valesti, nüüd on natuke parem see uus teadmine. Meil on paremad tehnoloogiad, mudelid, arvutid, paremad andmed – äkki ikkagi me varem eksisime. Iga kord juhtub täpselt vastupidi – on hullem.“
„Siiani on palju ignoreeritud inimese käitumist ja inimese enda tegemisi. Kogu fookus ja suur osa teadusrahastusest läks tehnoloogiate arendamisse. Tehnoloogiaid on, aga väga vähe pöörati tähelepanu sellele, kuidas inimene oma käitumisega saaks kliimamuutusi muuta. Nüüd on jõutud arusaamiseni, et selliste uurimistööde jaoks on raha vaja, kuidas me saaks inimest muuta – kuidas ta saaks leppida, et ta elab vähemaga, vahetab sõiduauto ühistranspordi vastu? Kuidas muuta unistust, mida rikkam, mida uhkem, seda parem – see on hästi keeruline, sest me kõik kasvame üles muinasjuttudega.“
„Ma ei ole tuumaenergia pooldaja, aga üks võimalus on tuumaenergia ajutise lahendusena. Samamoodi on ajutise lahendusena puidujääkide ja bioloogiliste jääkide kasutamine energia tootmiseks, sest need on juba süsinikuringe osa – et need siis lihtsalt ei lagune, vaid teeksid vahepeal tööd. Ja selle asemel jäävad fossiilsed kütused kasutama.”
Raamatusoovitused
Jules Verne - 20 000 ljööd vee all
Nassim Nicholas Taleb - The Black Swan: The Impact of the Highly Improbable
Anthony Bourdain - A Cook's Tour: Global Adventures in Extreme Cuisines
Francis Fukuyama - Identity: The Demand for Dignity and the Politics of Resentment
Saade on salvestatud 16. juulil 2022. aastal Cambridge’is.
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts