067: Anna Talvi – kosmosetehnoloog, kes arendab tulevikurõivaid ja -kangaid, rakendades loodusest õpitut
„Sellest ajast peale kui ma tegelesin ratsaspordiga ei ole ma aru saanud, kuidas liikuvate inimeste peal on täiesti staatilised rõivad. Ma saan aru, et arhitektuur on staatiline, sest ta on inimese kehast nii kaugel – ta on nagu teo koda. Kui me mõtleme loomade või eksoskelettide peale, siis looduses on väga kaitsvad kestad, mis liiguvad, mis on disainitud ergonoomiliseks ja liikuma liikuva keha peal.“
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Anna Talvi on Londonis UCL-is doktorikraadi omandav tehnoloog ja disainer, kes arendab koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga välja astronautide keha 4D kaardistamise metoodikat ja uurib, kuidas parandada kosmose skafandrite ergonoomikat läbi parameetrilise tekstiilide programmeerimise.
Annal on Londoni Kuninglikust Kunstikolledžist magistrikraad disaini erialal, kus ta arendas välja astronautidele mõeldud rõivaid, mis aitavad kohastuda pikaajaliseks elamiseks ja töötamiseks kaaluta olekus. Luu- ja lihastoonuse säilitamiseks mõeldud ülikonna edasi arendamiseks on ta loonud ka Eestisse ettevõtte.
Lisaks on tal bakalaureusekraad rõivadisaini tehnoloogias Taanis asuvast VIA University College’ist ning on õppinud Tartu Ülikoolis majandust.
Selles saates räägime
Ehedamatest mälestusest lapsepõlvest Saaremaal
Kuidas Anna jõudis mikrogravitatsiooni uurimisteemani?
Luu- ja lihastoonuse säilitamiseks mõeldud ülikondade arendusest
Kosmoseülikondade minevikust, olevikust ja tulevikust
Kuidas aastatepikkune ratsaspordi kogemus on Annat inspireerinud kosmoseülikondade arendamises
Disainiprintsiipidest, mida võiks Maal rohkem kasutada
Mis on inimese roll kosmoses ja looduses?
Valitud mõtted
„Mul on ideaali nivoo või mis on hea disain – ma alati kõrvutan seda loodusega, sest looduses on kogu disain nii funktsioonipõhine, et see on kindlasti mõjutanud minu praegust erialavalikut.“
„Mu mõtlemisel on kaks üsna kaugel eraldi seisvat poolt – ühest küljest mulle meeldib väga teaduslik lähenemine, analüütiline ja loogiline tuletamine nagu matemaatikas ja füüsikas seaduspära. // Teiselt poolt on mul alati olnud ideid nagu Vändrast saeladu – mul on üsna loov mõtlemine, mulle meeldib ise asju teha, mulle meeldib uusi ideid proovida ja veidraid mõttelõngu oma peas venitada.“
„Meil Euroopas ei ole sellist astronautide kultuuri – väiksena mina ei teadnud mitte kedagi, kes tahaks astronaudiks saada, aga ameerika tuttavate seas on neid palju. Ma isegi ei mõelnud ühegi kosmosetehnoloogia peale kuni ma otsisin magistri õpingute ajal keerulist probleemi, mida oma lõputööks teha. Ma olin ise välja arendanud lõike, tehnoloogiaid, millele ma ei leidnud Maa peal mingit rakendust ja ma hakkasin otsima, mis on tehnoloogiliselt kõige arenenum rõivaese.“
„Ma sain aru, et väga suure tõenäosusega ei ela meil 50 aasta pärast väga palju inimesi Kuul või Marsil, aga meil elab väga palju inimesi Maa ja Kuu orbiidil ehk kaaluta olekus. // Kaaluta olekus inimese kehaga juhtuvad väga olulised muutused, mis on kohati paralleelsed sellega kui me Maa peal vananeme või oleme voodihaiged.“
„Praegused kosmoseülikonnad on modulaarsed ehk sa saad neid kokku panna, aga konstruktsiooni mõttes on probleem selles, et me disainime ülikonna konstruktsiooni, mille eesmärk on optimeerida ülikonna 3D vormi ehk saavutada ideaalne kuju, aga meie sisend on ühedimensiooniline mõõde, mis kuidagi ei kajasta inimese kehahoiakut.“
„Sellest ajast peale kui ma tegelesin ratsaspordiga ei ole ma aru saanud, kuidas liikuvate inimeste peal on täiesti staatilised rõivad. Ma saan aru, et arhitektuur on staatiline, sest ta on inimese kehast nii kaugel – ta on nagu teo koda. Kui me mõtleme loomade või eksoskelettide peale, siis looduses on väga kaitsvad kestad, mis liiguvad, mis on disainitud ergonoomiliseks ja liikuma liikuva keha peal.“
„Ma arendan välja tarkvara niimoodi, et me saaksime programmeerida tekstiile, mille sisse me suudame programmeerida mingisuguse käitumise. Kui te mõtlete lõngade peale või tavalises tekstiilis on lõngad täisnurga all, aga kudumismasinad ei pea täisnurga all kuduma, ja nad suudavad kududa ka kolmedimensioonilisi tasapindu. Põhimõtteliselt me saame kududa terve ülikonna praktiliselt ilma õmblusteta ja me suudame läbi mikro- ja mesostruktuuri programmeerida teatavad käitumised sinna tekstiili struktuuri sisse.“
„Programmeeritud tekstiili kasutamine arhitektuuris on muutumas palju populaarsemaks. Betoon iseenesest ei ole nii keskkonnavaenulik kui metall, mis pannakse betooni sisse ja nüüd kasutatakse selle asemel selle asemel tekstiili, mida suudetakse teha parameetriliselt samamoodi programmeerida palju õhemad betoonehitised ilma, et oleks vaja nii palju betoonimassi ja metalli seal sees, vaid selle tugevuse loob tekstiil, mis on väga õhuke ja kerge, aga väga tugev.“
„Kui me oleme kosmoses, siis kõik, mis me kaasa võtame tuleb panna uuesti kasutusse, sest iga grammi kosmosesse viimine on nii kallis, et kõik, mis me disainime peab kasutama võimalikult pikalt, seda peab olema võimalik parandada ja see peab olema multifunktsionaalne.“
„Inimene on nii väike tolmukübe kosmoses, et ma ei tähtsustaks inimesele mingit suurt olulisust, aga inimese enda poole pealt – meid huvitab, mis seal teisel pool Kuud ja linnuteed on, // meil on huvi avastada, aga ma arvan, et see on inimese huvi ja kosmos sellest kuidagi kasu ei saa.“
Raamatusoovitused
Douglas Admas - The Hitchhiker’s Guide to the Galaxy
Max Tegmark - Life 3.0: Being Human in the Age of Artificial Intelligence
Andrus Kivirähk - Vesine pühapäev
Saade on salvestatud 13. juunil 2022. aastal Tallinnas.
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts