“Ükskõik, kes kuulab seda podcast’i, kuulaku ta seda aastal 2022 või 2042, vaadaku enda ümber ringi, vaadaku neid esemeid, mis ta ümber on ja mõelgu, kui palju neist esemetest võib olla toodetud ainult sellel riiklikul territooriumil, kus ta hetkel viibib? … Meie materiaalne reaalsus on ümbritsetud esemetega, mis on kõik riikideüleste tootmisvõrgustikest meieni jõudnud.”

Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts

Gustav Kalm on juristiharidusega antropoloog, kes tegeleb kultuurilise loogika uurimisega pealtnäha igava bürokraatia taga. Tal on majandusõiguse magister Sciences Po'st Pariisis, kus ta uuris advokaadibüroode paberimajanduse esteetikat ning Eesti Teadusagentuur hindas tema magistritöö 2014. aasta parimaks. Oma antropoloogia doktorantuuri teeb ta Columbia Ülikoolis, kus uurib, kuidas välisinvesteeringute reguleerimine toimib poliitilise mehhanismina.

Tema uurimisvaldkondadeks on juriidiline antropoloogia, majandusantropoloogia, rahvusvaheline majanduspoliitika, Lääne-Aafrika ja Euroopa ning nende omavahelised suhted, õigus ja rahvusvaheline ebavõrdsus. Gustav on teinud huvitavaid välitöid Burkina Fasos ja Guineas, lisaks uurimistööd Kamerunis, Pariisis, Londonis, Brüsselis ning Tallinnas. Ta on külalisuurija Max Plancki Sotsiaalantropoloogia instituudis Halles Saksamaal.

Selles saates räägime

• Mitmekülgsetest õpingutest, praktikatest ning välitöödest üle maailma

• Tarneahelate ja ebavõrdsuse uurimisest ning põnevatest näidetest

• Fenomenidest, mida me seome rahvusliku kultuuriga, kuid mis on rahvusvaheliste tarneahelate kaudu opereeritud

• Tarneahelatest COVID-19 ja sõja vaatevinklitest

• Raamatust, mis kasvas välja Gustavi magistritööst

• Pildist “Narr Õiguse silmi kinni sidumas” ja illustreeritud õiguskirjandusest

• Kuidas mõelda koos rahvusvahelisest ebavõrdsusest ja ökoloogiast?

• Teemadest, millega Gustav tulevikus tegeleda soovib

Valitud mõtted

“Kui ma olin Pariisis juuramagistris, siis ma hakkasin märkama naljakat tõsiasja, et avaliku õiguse õppejõud kandsid halle ülikondasid ja valgeid triiksärke, kõik äriõiguse professorid kandsid siniseid ülikondasid, siniseid särke ja punaseid lipse – mind hakkas huvitama, miks nii totter asi on sellise järjepidevusega. // Õiguses on alati keskaegseid kriitikaid juba selle kohta – küsimus sellest, kas retooriliste võtetega teise veenmine on kurjast või see on osa vaidlemise kunsti sisemusest.”

“Rahvusvahelist äri ajades õigussüsteeme kombineeritakse selleks, et oma tulubaasi kasvatada. Kui ma lühikest aega Londoni advokaadibüroos olin, ei olnud mul mingit tausta inglise õiguses, aga see ei takistanud mind minu saksa ja india kolleegidega koos vene klientidele, kes vaidlesid Londonis oma Maroko kinnisvaraprojektide üle, inglise õiguse mingeid väga erilisi juppe rakendamast.”

“Minu üllatuseks Guineas Simandou mäeahelikus inimesed pikisilmi ootasid, et ometigi kaevandus sinna ehitatakse - imaamid palvetasid, külavanemad ütlesid, et “me tervitame valitsuse otsust see kaevandusluba hiinlastele anda - vähemalt nemad hakkavad meie mäge kaevandama”. Paar üksikut inimest ei soovinud, et see meeletult suur kaevandus sinna ehitatakse.”

“Ükskõik, kes kuulab seda podcast’i, kuulaku ta seda aastal 2022 või 2042, vaadaku enda ümber ringi, vaadaku neid esemeid, mis ta ümber on ja mõelgu, kui palju neist esemetest võib olla toodetud ainult sellel riiklikul territooriumil, kus ta hetkel viibib? Tõenäoliselt mitte ükski. Meie materiaalne reaalsus on ümbritsetud esemetega, mis on kõik riikideüleste tootmisvõrgustikest meieni jõudnud.”

“Mitmesugused kultuurilised fenomenid või mida me väärtustame, mida me peame rahvuslikuks on tegelikult rahvusvaheliste tarneahelatega seotud. Kui palju inimesed mõelnud sellest, mida tegelikult tähendab Belgia või Šveitsi šokolaad – kui palju kakaopuid Belgias või Šveitsis on?”

“16. sajandil trükitakse nii saksa-, prantsus- kui itaaliakeelses Euroopas meeletult illustreeritud õigusraamatuid. Samal perioodil levib üle Euroopa müstiliste enigmaatiliste piltidega poliitiliste raamatute žanr, mis on tihti juristide poolt tehtud. // Iga seaduse sätte juures on pilt olukorra illustreerimiseks.”

“Ebavõrdsus ei ole ainult sissetuleku ebavõrdsus, vaid ka kui suurt hulka planeedi ressursse keegi saab kasutada - kus iga inimene paikneb selles planetaarsel CO2 väljaheidete skaalal. See on minu arvates meie aja kõige olulisemaid poliitilisi küsimusi - kuidas mõelda koos rahvusvahelisest ebavõrdsusest ja ökoloogiast.”

Raamatusoovitused

Sidney Mintz - Sweetness and Power: The Place of Sugar in Modern History

Marcel Mauss - Essai sur le don

Karl Marx - Kapital

Saade on salvestatud 12. juunil 2022. aastal üle Zoomi (Halle / Tallinn).

Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts