065: Linnar Viik – infoühiskonna arhitekt, kes on alati uute ideede otsinguil
Foto autor: Hendrik Osula (Geenius Meedia)
“Igale ideele on suurim kompliment, kui teine inimene võtab oma aega ja ütleb oma tagasisidet, ning on valmis panustama ainust piiratud ressurssi, mis tal on - tema enda aega. Mina pean valmis olema selleks, et see idee võtab natukene teistsuguse kuju ning võtab ka teise inimese näo, ma ei saa taotleda seda, et see oleks minu oma.“
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Linnar Viik on IT-visionäär ning e-Eesti loomise taga, olles Tiigrihüppe Sihtasutuse asutaja, nõustades Eesti peaministrit Mart Laari infotehnoloogia ning teadus- ja arendustegevuste küsimustes ajal, kui e-Eestile vundament ehitati (võeti kasutusel eID-kaart, X-tee ja loodi avalikud internetipunktid).
Lisaks on Linnar aktiivselt kaasa löönud IT Kolledži asutamisel, toimetanud seal õppejõuna ning ka rektori asetäitjana. Ta on olnud mitmete nõukodade ja ettevõtete juhtkogude liige, muuhulgas Eesti presidenti nõustava diginõukoja liige, EIT Digital ehk Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituudi nõukogu esimees ning Stockholm Keskkonnainstituudi ehk SEI nõukogu liige. Ta on e-Governance Akadeemia, Pocopay ja Mobi Solutions’i kaasasutaja ning ta on töötanud ka Skype’is.
Selles saates räägime
Võitjate põlvkonnast ja Eesti taasiseseisvumisest
Esimestest töökohtadest - hasartmängude korraldamisest animatsioonide tegemiseni
Informaatika nõukogust ning Mart Laari peaministri büroos nõunikuks olemisest
Kuidas IT Kolledž jõudis 90ndate lõpus koalitsioonilepingusse
Edukast muutuste juhtimisest ja asjade minnalaskmisest
Nippidest, kuidas Linnar end tervikuna ja tasakaalus hoiab
Mis on täna sarnase õhinaga teemad nagu 90ndatel internet?
Valitud mõtted
“Mõned nimetavad, et see sünniaasta, 1965, on võitjate põlvkonna sünniaasta, sest kui Eesti taasiseseisvus olime kõige ägedamasse potentsiaali jõudnud - kõrgkool lõpetatud ja kõik võimalused ja piirid valla. Ma ise võtaksin seda niimoodi kokku, et võib-olla see põlvkond kasvas üles predestinatsiooni tingimustes, kus kõik oli ette määratud, // aga korraga see ettemääratus läks katki.”
“Ma olin TPI-s ja ma ei saanud aru, mida ma seal tegin - esimese aasta ma kindlasti seal oma vana kooli rasva peal ja mitte miski mind ei huvitanud, arvutid olid viimane asi, mis mind huvitas. // Päris huvi tekkis siis, kui ma sattusin Soome.”
“Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus oli esimest korda, kui ma eimillestki midagi tegin ja mul on olnud hea meel näha, et organisatsioonid, tooted või teenused, mida olen aidanud käivitada või luua, elavad oma elu edasi ka minuta. See ei ole niimoodi, et kõik variseb kokku, kui üks inimene välja läheb ühest kaardimajakesest, vaid nad on piisavalt tugevalt üles ehitatud.”
“Kui sa tahad head informatsiooni või head ideed, siis ära vaata lähimale inimesele otsa, vaid vaata parimale inimese otsa. Parim inimene infoühiskonnas on sama kaugel kui lähim inimene. See oli teineteist toetav ring - sa ei saa inimestele võimaldada ligipääsu informatsioonile, kui neil ei ole ligipääsu tehnoloogiale. Sul peab olema piirideta ligipääs sellele informatsioonile tehnoloogia kaudu, sul peavad olema teenused, mida kasutada ja need peavad olema kasutajakeskselt läbi mõeldud.”
“Andmete vahetust tehakse läbi keskse süsteemi, mida me tunneme X-tee nime all, mille tegelik nimi pidi olema risttee, aga keegi kogemata luges ekraanil, et sinna on kirjutatud “X” ja sellest tekkis X-tee.”
“Ma panin ajalehte kuulutuse, kus ma pakkusin päevapalgaks kuupalka tiimile, kes suudab PHP-s midagi valmis progeda. // Ainus seltskond, kellel silmad põlesid, oli seltskund bluffijaid, kes ei olnud PHP-s midagi tegelikult valmis progenud , aga nad olid arvutimänge teinud. Bluemoon, hilisem Skype’i seltskond tulid välja ja ütlesid, et nad võiksid teha küll. Said proovitöö, said hakkama, tehti leping ja edasine on Everydayga ajalugu.”
“Ma olin IT Kolledžis õppejõud ja ma mäletan hästi, kuidas kord oli loengus vaheaeg ja üks tudeng oli mõnusalt kahvatu, öeldes: “Nüüd ma teen release’i uuenduse, nüüd ma vajutan nuppu, Skype’i uus versioon jõuab 80 miljoni kasutajani kohe praegu.” Oli näha, et see oli selline hetk, mille sarnast ei saa pakkuda ükski lotovõit ega muu sündmus.”
“Mulle ei meeldi otsuseid teha emotsiooni põhjal, vaid numbri põhjal, ja numbrid peavad olema suurusjärgu mõttes paigas. Kui ma tegin salvrätil kiire arvutuse ja vaatasin, kui palju on ühe elaniku kohta haritud infotehnoloogia insenere Soomes, Rootsis ja millisel määral on infoühiskond seal arenenud, // siis seal vaatas vastu kümnekordne erinevus. Sõnum oli hästi lihtne: me kõnnime väga õhukesel jääl, meil ei ole Eestis piisavalt inimesi, kes oskaksid interneti üleval pidada, hallata seda, ja saati siis midagi uut arendada.”
“Oli hetk, kus me mõistsime, et 95% juurparoolidest oli IT Kolledži süsteemiadministraatorite diplomandide käes ja hakkasin mõtlema, kas ma selle õpetamise käigus andsin piisavalt seda eetilist- ja moraalset kompassi, millega ta saab aru, milline võim on tema käes ja milline roll ja vastutus tal on kanda.”
“Mul on sügav veendumus, et toode peab olema oma väärtuspakkumise ja kommunikatsiooniga tugevas tasakaalus, ehk sa ei saa pakkuda inimestele kräppi, reklaamides teda üles, sellega tuleb võimalikult varajases faasis tegelema.”
“Igale ideele on suurim kompliment, kui teine inimene võtab oma aega ja ütleb oma tagasisidet, ning on valmis panustama ainust piiratud ressurssi, mis tal on - tema enda aega. Mina pean valmis olema selleks, et see idee võtab natukene teistsuguse kuju ning võtab ka teise inimese näo, ma ei saa taotleda seda, et see oleks minu oma.”
“Mul on mitu peaministrit, kellega ma olen suhelnud ja kes on küsinud: “Mis on see üks suur asi, mida ma järgmisel aastal teen?” Ma olen selle peale vastanud, et “teeme parem niimoodi, et mis on need 50 väikest asja, mida sa järgmisel aastal plaanid teha? Iga nädal üks asi - ma väidan, et sinu ühiskonnas hakkab olema innovatsiooni vastuvõtlikkuse võime ja aktsepteerimine hoopis suurem.”
“Tulevik saab olema parem ainult siis, kui me pidevalt nihutame oma teadmiste piire edasi, me oskame nende teadmistega midagi peale hakata ja me ei ehita nende uute teadmiste ümber barjääre, vaid kõigil on neile võrdne ligipääs olemas.”
“Väga kõrge tõenäosusega on see pidu, mida on eelnenud põlvkonnad pidanud, praeguseks hetkeks läbi ja me näeme esimest korda maailma ajaloos, kuidas praegu sündinud ja noored olevad inimesed elavad tõenäoliselt ahtamate valikuteruumis ja suuremate piirangute ruumis siin maakeral kui neile eelnenud põlvkonnad. Õnneks ma näen, et tarbimisest loobumine või tarbimise valikute vähenemine ei ole vähendanud nende inimeste intellektuaalset võimet või rõõmu- ja õnnetunnet.”
Raamatusoovitused
Franz Kafka (Mati Sirkeli tõlked)
Uku Masing
Saade on salvestatud 7. juunil 2022. aastal Tallinnas.
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts