063: Raul Allikivi – Eesti ettevõtja Jaapanis, kes juurutab meie digiriigi põhimõtteid tõusva päikese maa tööjõuturul
„Jaapanis austatakse iga töö tegijat – isegi kui sa teed lihttööd, siis tal on uhkus selle üle, mida ta teeb. Üks huvitav näide siin on koristajad, kes on üliefektiivsed. Kui rong sõidab jaama sisse, nad kummardavad, lähevad rongi, kahe minutiga on rong puhtaks tehtud, nad kummardavad uuesti. Neil on väärikus. // Meil on võib-olla edukultus liiga suur.“
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Raul Allikivi on üle 20 aasta Jaapaniga seotud olnud ettevõtja ning endine riigiametnik, kes on läbi aastate palju panustanud Jaapani-Eesti ärisuhete arendusse. Huvi Jaapani vastu tekkis tal juba kooliajal, kui ta luges ristsõnalehest Murakas järjejuttu ninja’dest. Ülikoolis hakkas ta politoloogia- ja majandusõpingute kõrvalt jaapani keelt tudeerima. Kui 20 aastat tagasi avanes võimalus aastaks Jaapanisse vahetusüliõpilaseks minna, kasutas ta seda. Eestisse naastes hoidis ta silmad lahti, et Tokyosse naasta ning ta pääses Waseda ülikooli rahvusvaheliste suhete magistriõppesse.
Tänaseks on Raul Jaapanis elanud kokku üle tosina aasta ning eelmisel aastal kaasasutas Raul ettevõtte Giga, mis tegeleb Jaapanis töötavate välismaalastele pangandusteenuste pakkumisega. Lisaks sellele on ta aastaid tegelenud Jaapani käsitööjookide maaletoomisega Eestisse, mille valiku leiate veebiaadressilt biiru.ee.
Selles saates räägime
Elust ja kasvamisest Eesti metsapealinnas Kilingi-Nõmmel
Ninja’dest alguse saanud Jaapani huvist
Õpingutest Jaapani ühes parimatest ülikoolidest
Erinevatest töökohtadest – keeleõpetajast Jaapani ettevõtete Eestisse toomiseni
Põhjusest, miks Raul kasutab vaid Samsungi telefoni
Eesti e-riigist kirjutatud raamatust, mis ta Jaapanis avaldas
Jaapani ärikultuurist ning muutuvast mõttemaailmast noorte seas
Giga pangateenusest, mis muudab välismaalaste elu Jaapanis oluliselt lihtsamaks
Valitud mõtted
„Ülikooli minnes oli üllatav ja äratundmine, et minusuguseid inimesi on veel, kellega meil on sarnased huvid ja kellega ma saan rääkida asjadest, mis mind tegelikult huvitavad. Ma arvan, et väikeses kohas kasvamisel olid omad eelised – oli võimalus minna laia maailma küpsemana. Asjad, mida sa said väikeses kohas teha olid võib-olla piiratud, aga unikaalsed.“
„Kui Eestit võrreldi 90ndatel väga palju Balti tiigrina, siis mind hakkas huvitama, kes siis need päris tiigrid on? Enamasti peetakse nendeks Lõuna-Koread, Taiwani, Hongkongi ja Singapuri. Aga kui natukene pealispinna alt edasi uurida, siis esimeseks tiigriks oli Jaapan pärast Teist maailmasõda.“
„Jaapanis määrab tihti su tuleviku, mis ülikoolis sa käid. See sõelumine toimub enne ülikooli astumist, mis tähendab, et tihti juba algkoolist alates võtavad lapsed eratunde, et teha eksameid teistest paremini. Samas, kui sa oled ülikooli saanud, siis see, mis sa seal teed on juba teisejärguline. See tähendab, et suur osa tudengitest käivad natukene ka tööl, et teenida taskuraha, aga tegelevad eeskätt klubiliste tegevustega. Peamine vara, mis ülikoolist kaasa saadakse on suhted, mis luuakse.“
„See kool, kus ma töötasin pakkus inimestele garantiid, et kui nad tunnevad, et nad ei olnud selle tunniga rahul, siis nad saavad oma raha tagasi. Ma pidin alati olema kindel, et nad midagi õpiksid. See on mulle andnud seda, et ma suudan nüüd jaapanlaste tatemae ehk nägu, mida nad alguses ees hoiavad, ma suudan sellest päris hästi ja kiiresti läbi murda.“
„Kuidagi ilmus Aasia programm valitsuse tegevusprogrammi ja suuresti ma kirjutasin selle valmis. Ma sain aga aru, et tol ajal ei olnud palju ettevõtteid, mis midagi Aasias teeksid, riigiametnikud saaksid vaid aidata, aga kui ei ole kedagi, kes teeks, siis ei ole sellest aitamisest väga palju kasu. Minu jaoks oli järeldus see, et ma peaksin siis ise tegema.“
„Kui ma ütlesin, et olen Eestist, siis vastuseks oli tihti tühi pilk, aga kes teadis hästi, siis ütles, et „ahhaa, Eesti on ju Venemaa kõrval“, mille peale minu vastus oli, et „Jaapan on ju ka Venemaa kõrval“. Venemaa on üldse suur ja seal on palju riike ümberringi. Lihtsam on öelda, et Eesti on Soomest all pool, mis paneb Eesti natuke soodsamasse seisu.“
„Jaapanis asjade ära tegemine võtab väga pikalt aega. Läänes ollakse rohkem harjutud, et fookus on tehingul, siis Jaapanis on fookus suhtel ja tehing tuleb suhtega kaasa. Äri tehakse inimestega, kellega on meeldiv muidu ka koos olla.“
„Ma ei usu, et Jaapani suurfirma ise on võimeline mingeid murrangulisi asju välja mõtlema. Miks see nii on? Sest Jaapani suurfirmas on motivatsioonisüsteem täiesti vale – sind premeeritakse selle eest, kui sa teed vähe vigu. Kui sa teed mingit uut asja, mille tulemus ei ole ette garanteeritud, siis võimalus, et sa teed vea on väga kõrge. Mistõttu inimesed ei julge võtta riski. Kui sa võtad riski ja teed vea, siis Jaapanis on su karjäär läbi. Kui sa võtad riski ja oled edukas, siis saad võib-olla väikese boonuse.“
„Üha enam on Jaapanis aru saadud, et innovatsiooni suurtest firmadest ei tule, võib-olla ongi strart-up’id Jaapani pääsetee. Seda on üha enam hakatud välja ütlema ja üha rohkem sinna raha panema, kuigi murrangut ei ole veel toimunud. Ma arvan, et Eesti start-up kogukond on palju professionaalsem kui Jaapani oma.“
„Jaapanis austatakse iga töö tegijat – isegi kui sa teed lihttööd, siis tal on uhkus selle üle, mida ta teeb. Üks huvitav näide siin on koristajad, kes on üliefektiivsed. Kui rong sõidab jaama sisse, nad kummardavad, lähevad rongi, kahe minutiga on rong puhtaks tehtud, nad kummardavad uuesti. Neil on väärikus. // Meil on võib-olla edukultus liiga suur.“
Raamatusoovitused
James Clavell - Shōgun
Ben Horowitz – The Hard Thing About Hard Things
George R. R. Martin – A Game of Thrones
Frank Herbert - Dune
Saade on salvestatud 11. mail 2022. aastal Tallinnas.
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts