058: Jaan Aru – interdistsiplinaarne ajuteadlane, kes uurib aju võimekuse piire, et me kasutaksime selle kogu potentsiaali
“Me näeme, et tehisintellekt suudab fakte tänapäeval õppida palju kiiremini, nii et mis mõte on lasta lastel 12 aastat fakte õpetada?! Parem on õpetada algusest peale seda, mida meie aju suudab - luua, uute lahenduste peale tulla, leida uusi seoseid nende faktide vahel. // Me tahaksime, et lapsed saaksid aru, et nad suudavad ka ise neid mõttemudeleid luua ja oma ajus ise neid fakte ja teadmisi täiesti uuel kujul kombineerida – ainult nii saavad tekkida täiesti uued ideed.”
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Jaan Aru on neuroteadlane, kes on täna Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonnas arvutiteaduste instituudis arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor. Ta on pälvinud Eesti Noore teadlase preemia, samuti tunnustatud Eesti teaduse populariseerimise auhindadega ning saanud mitmeid teisi teaduspreemiaid ja tunnustusi. Ta on avaldanud kümneid teadusartikleid, juhendanud kümmekond doktori- ja magistritööd ning avaldanud kolm raamatut, muu hulgas näiteks raamatud “Ajust ja arust” ning “Loovusest ja logelemisest”.
Jaan on õppinud ajuteadust Humboldti Ülikoolis Berliinis ning omandanud doktorikraadi Max Plancki Aju-uuringute Instituudis Frankfurdis.
Saates räägime
Suurtest küsimustest maailma kohta, mis viisid Jaani neuroteadusteni.
Mitmetest kannapööretest oma uurimisvaldkondades.
Kuidas loovus ei ole anne, vaid kõik võivad olla loovad.
Kuidas meie ürgsed ajud ei ühildu tänapäevaste nutiseadmetega ja me kaotame osa oma potentsiaalist.
Kuidas tänapäeval peaks õppima, et sellest oleks pikemalt kasu ja faktide õppimisest.
Teadvusest erinevate nurkade all.
Jaani enda igapäevastest praktikatest hea ajutoonuse ja vaimse tervise hoidmiseks.
Kuidas tasakaalustada uudistest välja lülitamist ja teadlikkust, abistamist.
Psühhedeelikumide kasutamise olevikust ja tulevikust.
Neuroteaduste tulevikust.
Valitud mõtteid
“Tahaksin öelda, et ma juba väiksena tahtsin raadioid lahti võtta ja huvitusin teadusest, aga tegelikult ei olnud üldse niimoodi. Meil kodus oli väga raamatutekeskne õhkkond ning mina olin suur raamatute lugeja - ka siis huvitasid mind suured probleemid.”
“Ma olen mõnes mõttes väga vilets teadlane, sest ma küll väga kiiresti armusin teadvuseprobleemi ning doktorantuuri lõpuni võitlesin sellega, kuniks mõistsin, et võib-olla on see teadvuse probleem natukene liiga keerukas // ja õppisin hoopis tehisintellekti kohta, tegime katseid virtuaalreaalsusega, mäluga – tegin kannapöördeid. Ma ütlesin endale, et ma olen juba rahvusvaheliselt tunnustatud teadvusuuringute poolest, aga see ei saa olla minu piirang – ma tahan uurida neid asju, mida ma praegu tahan uurida.”
“Minu jaoks on tähtis, et ma ei laseks end pidurdada sellest, mida olen minevikus teinud – jah, ma olen minevikus teinud hea uurimistöö selle või tolle kohta. Aga ma tahan edasi uurida seda, mis praegu on kõige põnevam.”
“Me kõik võime loovad olla, see ei ole mingisugune eriline anne. Mõnel võib-olla tuleb lihtsamalt, aga ka seetõttu, et ta on rohkem proovinud, võib-olla on terve elu proovinud.”
“Kui me tahaksime, et meie lapsed oleksid nutikad, ennast teostavad, iseennast tundvad, siis peame kontrollima, vähendama seda kui palju nad nutiseadmetes on. Ja võimendama seda poolt, et nad saaksid olla loovad, oma lahendusteni jõuda, iseennast teadma õppida.”
“Ma ei võitle nutiseadmete vastu, aga mulle ajuteadlasena tundub, et sellest on kahju, lastest on kahju. Ma alati ütlen, et võitlen laste ajude eest, et igal lapsel oleks võimalus ja ta teaks, et on ka teine tee, mitte lihtsalt oma aega surnuks lüüa.”
“Väga raske on telefoni käes panna, aga me peame sellest teadlikud olema. Jah, meie sees on need vanad mehhanismid, mis tahavad telefonis või arvuti taga midagi teha ja vaadata, aga me oleme ainus loomariik, kes põhimõtteliselt suudab selle telefoni ära panna ja öelda, et “tegelikult ma tahan oma elus just seda korda saata” ja võtta tund aega.”
“Kogu keelesüsteem ja kuidas me räägime on lihtsalt nii fantastiline. Nii lihtne on arvata, see on mingi keel, aga kui hakata mõtlema, kui palju kombinatsioone peab minu aju praegu proovima, et see lause enam-vähem mõistlik välja tuleks, siis see ei ole niisama lihtne.”
“Ei ole sellist asja nagu objektiivne keerukus, sest asi, mis võib ühe aju jaoks olla tohutult keerukas ja me näeme, kuidas tema otsmikusagar aktiveerub ja igalt poolt üritab vastust leida, siis teine aju praktiliselt kohe teab, sest tal on juba efektiivsed struktuurid tema sees, mis aitavad tal seda ülesannet lahendada.”
“Jah, on palju fakte, mida meil ei ole vaja, aga me ei tohiks kunagi võtta suhtumist, et me saame kõik järele vaadata. Kui te tahate mingil alal olla hea, siis sellel alal te peate fakte teadma. // Selleks, et sa saaksid üldse loov olla sul peab olema teadmisi ajus, sest loovus tihti seisnebki selles, et me paneme erinevad teadmised kokku.”
“Me näeme, et tehisintellekt suudab fakte tänapäeval õppida palju kiiremini, nii et mis mõte on lasta lastel 12 aastat fakte õpetada?! Parem on õpetada algusest peale seda, mida meie aju suudab - luua, uute lahenduste peale tulla, leida uusi seoseid nende faktide vahel. // Me tahaksime, et lapsed saaksid aru, et nad suudavad ka ise neid mõttemudeleid luua ja oma ajus ise neid fakte ja teadmisi täiesti uuel kujul kombineerida – ainult nii saavad tekkida täiesti uued ideed.”
“Ma tean, et minu tippaeg on hommikul ja sinna on võimatu minuga mingisugust kokkusaamist saada, sest ma ütlen, et ma olen kinni. Esinemised, praegune podcast – kõik sellised asjad teen ma pärastlõunal, kus ma tean, et ma ei suuda enam nii efektiivselt kirjutada, aga rääkida ja vestleda suudan.”
“Ma ei ütle, et inimesed peaksid iseseisvalt psühhedeelikume proovima. Ma ütlen, et kui tehakse kontrollitud katseid, kuhu valitakse katseisikuid nii, et neil ei ole ohtlikke eelsoodumusi. Need inimesed on kontrollitud katses koos psühholoogiga ja nad koos arutavad ja mõtestavad seda kogemust –, siis on võimalik positiivseid efekte näha. Üksi suvalises seltskonnas või halvas kohas seda tehes võib kõik vastupidi minna.”
Raamatusoovitused
John E. Eccles - How the Self Controls Its Brain
F. Dostojevski - Vennad Karamazovid
D. Hofstadter - Gödel, Escher, Bach või I Am a Strange Loop
Saade on salvestatud 11. märtsil 2022. aastal üle Zoomi (Tallinn).
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts