056: Arnold Rutto – ehitades silda Kaukaasia eestlaste ja Eesti vahel
056: Arnold Rutto – ehitades silda Kaukaasia eestlaste ja Eesti vahel
“Abhaasia eestlaste jaoks on Eesti kodakondsus ka see, et nad kuuluvad Eesti riigi kultuuriruumi. Nad on küll Abhaasias sündinud, aga nad ei ole kultuuriliselt selle kogukonnaga seotud. Veel raskem on see kui neid lükatakse vene kultuuriruumi või mõjusfääri alla, jättes arvestamata, et Abhaasias elavate eestlaste esivanemad olid represseeritud või maha lastud Nõukogude Liidu poolt.”
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Arnold on Abhaasias sündinud eestlane, kes kasvas Eesti vaimus ning asus Eestisse elama 2005. aastal, kui alustas õpinguid Tartu Ülikoolis. Abhaasia eestlased on üks omapärasema ajalooga eestlaste kogukondi maailmas, kuid kahjuks on Abhaasia keerulises olukorras ja sealsed eestlased veelgi keerulisemas. Viimase 30 aasta jooksul, kui meie oleme nautinud pidevat elu paranemist, on Abhaasia eestlased üle elanud sõja, kaotanud suure osa maisest varast ja sissetulekutest, kannatanud aastaid väldanud majandusblokaadi all. Kui Abhaasia eestlane saabub Eestisse, siis võib 100% kindel olla, et tema dokumentidega tekib probleeme, sest need on välja antud riigis, mida Eesti ei tunnusta. Seda kõike on omal nahal tunda saanud ka Arnold, kellest sai Eesti sünnijärgne kodanik 2012. aastal.
2007. alustas Arnold oma karjääri Swedbankis ning on nüüdseks pidanud seal mitmeid erinevaid ameteid.
Selles saates räägime
Lapsepõlvest Konnalinnas ja lugudest Abhaasia eestlastelt
Keskharidusest Abhaasias ning edasistest valikutest
Eesti kodakondsuse saamise võimalustest ja vajadustest
Eesti kultuuriüritustest Abhaasias
Koduigatsusest Eestis ja Abhaasias
Karjäärist Swedbankis
Valitud mõtteid
“Palju asju, mis ema Eestist tõi olid Tallinnas või Tartus tehtud ning mõnikord kui ma muuseumis olen käinud, siis olen vaadanud neid mänguasju, millega ma Abhaasias mängisin ja mõistnud, et need on Eestist sinna toodud.”
“Ma kasvasin üles eesti keele ja kultuuri vaimus. Seda on mõnikord raske mõista, sest Eesti ja Abhaasia vahel on 2500 kilomeetrit, aga asi ei ole vaid vahemaas, vaid Abhaasia eestlased elasid niivõrd võõras kultuuris ja tänu sellele suudeti pikalt säilitada oma kultuur.”
“Stereotüüp, et eestlased on aeglased Abhaasia eestlaste puhul kindlasti ei kehti, ja ma usun, et ka Eesti eestlaste puhul see ei kehti. Pigem me seitse korda mõtleme ja üks kord teeme, mitte seitse korda teeme ja üks kord mõtleme.”
“Muud varianti Eestisse saada ei olnudki kui taotled Vene kodakondsus. Vene dokumentide taotlemine tähendab seda, et sa lihtsalt ostad endale Vene passi ja kodakondsuse, sest ma ei ütleks, et ma neid taotlesin, vaid ma lihtsalt ostsin. Ma arvan, et taotlemine on see, kui sa jagad riigi väärtusi ja põhimõtteid, aga inimesed Abhaasias ongi sunnitud ostma endale dokumendid, et saaks liikuda.”
“Ma tulin detsembris ja väljas oli -8 kraadi – minu jaoks oli see maailma lõpp, sest ma ei olnud mitte kunagi nii külma tundnud. Hiljem ma tundsin muidugi ka -25 kraadi, aga ma ei olnud isegi mõelnud, et nii külm saab üldse olla.”
“Abhaasia eestlaste jaoks on Eesti kodakondsus ka see, et nad kuuluvad Eesti riigi kultuuriruumi. Nad on küll Abhaasias sündinud, aga nad ei ole kultuuriliselt selle kogukonnaga seotud. Veel raskem on see kui neid lükatakse vene kultuuriruumi või mõjusfääri alla, jättes arvestamata, et Abhaasias elavate eestlaste esivanemad olid represseeritud või maha lastud Nõukogude Liidu poolt.”
“Abhaasia on nagu saar mandril – kuigi ta on territoriaalselt ühendatud nii Venemaa kui Gruusiaga, siis elades seal on tunne, et sa elad nagu saarel. Sul puudub võimalus sealt kuhugi pääsed, kuhugi välja sõita.”
“Väga tihti keskendutakse lõimumiprogrammides eesti keele õppimisele. Ma ei ütle, et need on valed, aga kõiki inimesi ja saa panna ühte klassi ning hakata koos eesti keelt õppima, sest siis saab rahulikult tööle minna. Ma arvan, et need programmid võiksid sellised olla, kus tutvustatakse eesti keelt ja kultuuri, et sa õpiksid tundma seda riiki, kus sa elad.”
“Ma olen lapsepõlves väga palju mägedes olnud, mu vanematel on mägedes suvekodu ja tegelikult on mägedes see koht, kus ma ammutan energiat, kus sa oled mäe ja taeva vahel ning 10–15 kilomeetri kaugusel ei ole mitte kedagi teist. Ma igatsen Abhaasia loodust, kindlasti ka puuvilju, mis seal kasvavad ja igatsen oma lähedasi – eriti teravalt on see tulnud COVID-i ajal välja.”
Raamatusoovitused
Anton Hansen Tammsaare - Tõde ja õigus
Lev Tolstoi - Sõda ja rahu
Saade on salvestatud 4. märtsil Tallinnas.
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts