047: Krisli Melesk – Džomolungma vallutanud eestlanna, kel põnevamad ja raskemad tipud veel ees
“Kõik ütlevad, et Everest on tippude tipp ja kuigi see on kõrge, siis see ei ole kõige raskem mägi, kuhu otsa ronida - raskemaid mägesid on väga palju rohkem. Muidugi on see väga suur saavutus, seda enam, et mul õnnestus olla esimene naine Eestis, aga ma arvan, et palju on veel minna ja teha ning palju raskemaid mägesid on ootamas.”
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Krisli Melesk on maailmarändur ja mägironija, kes esimese eesti naisena vallutas 2021. aasta suvel Džomolungma. Igapäevaselt töötab ta aga superjahil, mis on võimaldanud tal pidevalt teel olla ning olla ehk saatesarja enim horisontaalselt ja vertikaalselt maailma näinud külaline. Mägede müstika ja suursugususe avastas ta enda jaoks pärast gümnaasiumi lõpetamist Hiinasse õppima minnes. Kuigi aeg Hiinas jäi planeeritust lühemaks, siis see vormis ja kasvatas teda väga palju selliseks nagu ta tänasel päeval on.
Selles saates räägime
Superjahil töötamisest.
Emotsionaalsest Džomolungmale jõudmise kogemusest.
Kuidas Džomolungma on tippude tipp, millest on saanud rahamasin.
Suhtumisest hirmu ja ohtlikkesse olukordadesse.
Miks on Krisli jaoks võib-olla kindlasti ei; ei niikuinii ei; jah aga jah?
Kuidas mõjub mägedes surnukehade nägemine?
Valitud tsitaadid
“Ma olin natukene udupea ja läksin vahetusõpilase programmi Hiina, kus ei olnud üldse vahet, kus maal ma oma õpingutega olin, sest tegemist oli täiesti erineva kultuurikogemusega. Ülejäänud vahetusõpilased olid 15-16-aastased, nii et sellevõrra oli raskem, sest ma olin iseseisvam.”
“Ma olin nii suur seikleja, et ülikoolis õppides leidsin üks hetk, et mu reisikirg on suurem kui õpikirg.”
“Suur osa minu elust muutus Hiinas, sest seal oli mul võimalik esimest korda näha lumiseid mägesid ehk tõelisi mägesid. Oled tasapinnal, merepinnal, aga autoga sõites on järsku sul ees 4000-meetrised tipud. Minu jaoks oli see midagi täiesti müstilist, sest Eestis üles kasvades ei olnud ma midagi sellist näinud.”
“Kõik ütlevad, et Everest on tippude tipp ja kuigi see on kõrge, siis see ei ole kõige raskem mägi, kuhu otsa ronida - raskemaid mägesid on väga palju rohkem. Muidugi on see väga suur saavutus, seda enam, et mul õnnestus olla esimene naine Eestis, aga ma arvan, et palju on veel minna ja teha ning palju raskemaid mägesid on ootamas.”
“Meil oli ilus ilm, päike paistis, ma olin peaaegu tund aega tipus. Ainukene nõme osa oli kell 2 öösel pimedas tipu poole rühkimine, kui oli tunne, et “midagi ei näe, mida ma siin teen?”, aga nii kui päike hakkas tõusma, siis sain aru, et “aah, sellepärast ma siin olengi!”.
“See Everest on mõnes mõttes rahamasin. Ma arvan, et ma olin natuke teistmoodi inimene seal grupis, aga see on mu enda arvamus, aga sinna tuleb kokku ilma igasuguse ettevalmistusega inimesi inimesi, sest see on Everest ja neil on lihtsalt raha, et tulla ja teha. Kas siis edukalt või mitte, on juba teine küsimus.”
“Ma olin ise teel esimesest laagrist teise, mis on selline tore neljatunnine 6500 pealt 7000 peale - ähin ja puhin oma suure seljakotiga ja siis tuleb selja tagant šerpa baaslaagrist, mis on 5400 suure kotitäie kartulitega, et meile kartuleid söögiks tuua teise laagrisse.”
“Minu jaoks on teine pool mägironimise juures see, et ma saan tutvuda uute inimestega. Ma olen suhteliselt sotsiaalne inimene ja mulle meeldib leida mõttekaaslaseid, kahjuks nimekad mäed toovad natukene teistsuguseid inimesi enda juurde, mitte võib-olla õigeid mägironijaid, vaid saavutusvajadust.”
“Mulle ei meeldi karta. Ma ei lähe mägedesse selle mõttega, et ma teeks midagi veel ohtlikumat järgmine kord. Pigem on nii, et mul on veel suuremad ja põnevamad eesmärgid enda jaoks, aga see ei tähenda, et need peaksid olema ohtlikum. Mina arvan nii, et kui ma käin mägedes, siis see võiks olla küllaltki turvaline ja ma tahaksin sealt eluga tagasi tulla. Kindlasti hirm õpetab ja mulle on hirm peale tulnud.”
“Enne ei ole ekspeditsioon läbi, kui sa baaslaagris elu ja tervisega… isegi mitte baaslaagris, sest Everestil on ka baaslaagris päris mitu õnnetust juhtunud. Kui oled juba täiesti eemal, siis võid öelda, et on hästi läinud. Pead olema piisavalt tugev, et kui jõuad üles minna, siis jõuad ka alla tulla. Kui juba poole peal üles minnes hakkab raske, siis ei tasu edasi minna.”
“Minu arust pead mägironimises iseendaga hakkama saama, aga paljudel tuleb välja, kui jõuetud nad on mentaalselt ja füüsiliselt. Inimesed ei saa tihti aru, kui palju nad peaksid ise tegema ja kui palju teistelt ootama. Mägironimises peaksid olema natukene tugevamad inimesed kui ma näinud olen.”
Raamatusoovitused
Mike Horn - Conquering the Impossible: My 12,000-Mile Journey Around the Arctic Circle
Hanya Yanagihara - A Little Life
Saade on salvestatud 10. detsembril 2021 Tallinnas.