045: Andres Sevtšuk – arhitekt ja linnaplaneerija MIT-s, kes arendab 21. sajandi inimmõõtmelist linnaruumi
045: Andres Sevtšuk – arhitekt ja linnaplaneerija MIT-s, kes arendab 21. sajandi inimmõõtmelist linnaruumi
“Väga oluline on linnaküsimuste juures alustada sellest, mis on meie tegelik huvi? Kas meie huvi on disainida uus teenus, mis teenib palju raha või on meie huvi ühiskondlikust seisukohast paremat linna teha? Sellest küsimusest lähtuvalt võivad lahendused täiesti teistsugused olla.”
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Andres Sevtšuk on Eesti arhitekt ja linnaplaneerija, kes on täna Bostonis Massachussetsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) kaasprofessor. MIT-s juhib ta City Form Lab nimelist laborit, mis keskendub linnaruumi kujundamisele, planeerimisele ning kinnisvarakasutuse uurimisele. Samuti arendab Andres oma uurimisrühmaga linnavõrgustiku analüüsi tarkvara, mis aitab mõista kuidas linnade maakasutus mõjutab inimeste liikumisi ning tänavakaubanduse asukohavalikuid. 2020. aastal ilmus sel teemal Andrese sulest Pennsylvania Ülikooli Kirjastuse alt raamat “Street Commerce” (eesti keeles “Tänavakaubandus”).
Saates räägime Andresega, kuidas vaadata ja uurida linna kui sotsiaalteadust; arutame, mis on tehnoloogia roll linnade tuleviku planeerimises ning kas edukas strateegiline linnaplaneerimine on üldse võimalik.
Lisaks räägime
Kuidas arenes huvi arhitektuuri vastu rulasõidu kaudu?
Linnaplaneerimise erinevustest Euroopas ja Ameerikas.
Kuidas vaadata ja uurida linna kui sotsiaalteadust?
Milliseid sotsiaalseid tagajärgi peaksime jälgima füüsiliste linnaplaneerimise otsuste põhjal?
Kuidas probleemi vaatamine ühiskonna seisukohast, mitte kasumi seisukohast, paigutab küsimused ringi?
Sotsiaal-füüsilisest lähenemisest linnaruumile.
Mis peaks muutuma, et targad linnad ei oleks vaid sõnakõlks?
Valitud mõtteid
“Ma olen seisukohal, et linnade kvaliteeti peab otsustama selle üle kui kvaliteetne on ühis- ja avalik ruum, mitte selle üle kui kvaliteetne on eraruum nende kinnistu piires.”
“Linn on kõige komplekssem ühiste visioonide ja ettevõtmiste tulemus, mida keegi üksinda dirigeerida ei saa.”
“Linnaruum on erinevate kokkulepete, konfliktide ja poliitiliste kakluste tulemus.”
“Iga teooria proovikiviks on see kui palju on sellest kasu reaalses maailmas.”
“Kuidas me endale probleeme sätestame paljuski suunab, mis probleeme me lahendame. Kui me võtame probleemiks, et on vaja head autot disainida või kuidas me suudaksime kõige rohkem raha teenida selle peale, et uute teenustega inimesi liigutada. Paratamatult on vastused näiteks sellised tehnoloogiad, mis võivad motiveerida jalgsi käimise asemel elektritõukeratta võtmist ja see on vastus meie probleemile.”
“Väga oluline on linnaküsimuste juures alustada sellest, mis on meie tegelik huvi? Kas meie huvi on disainida uus teenus, mis palju raha teeb või meie huvi on ühiskondlikust seisukohast paremat linna teha? Sellest küsimusest lähtuvalt võivad lahendused täiesti teistsugused olla.”
“Linnaplaneerijad teavad, et süsteemid ei ole isetekkelised, nad ei ole iseeneslikud; paratamatult tekivad tulemused. Seal mängib väga olulist rolli inimtahe, ehk kuidas keegi otsustab ja mis põhjusel otsustatakse linnades asju.”
“Võib-olla füüsikud on vaadanud linna nagu paratamatut organismi, mis iseenesest liigub, aga planeerijad ütlevad selle kohta, et ta ei liigu iseenesest – seal mängib väga suurt rolli kellegi tahe ja otsus ning need ideaalid ja visioonid, kuhu me tahaks liikuda.”
“Kui me vaatame selliseid projekte nagu Neom Saudi Araabias, siis ma arvan, et nad on nii rumalalt tehtud, et ma ei usugi, et see on kellegi tegelik plaan need niimoodi välja ehitada. Ma arvan, et need on pigem meediaprojektid, mis üritavad investeeringuid sisse tuua või lineaarne teatud geopoliitilistel kaalutlustel.”
“Linnaplaneerimise seisukohalt on väga oluline, et me mõtleks üha enam kollektiivtranspordile, kus võiks võimalikult palju inimesi ühe sõidukiga liikuda. Et meil oleks võimalikult vähe tulemust “üks inimene, üks sõiduk”, mis on 20. sajandi traagika ning mis on kõiki linnu muutnud.”
“Strateegilist planeerimist tehti väga edukalt eriti 19. sajandil ja isegi 20. sajandi alguses. Tänapäeval on see võimekus kuidagi vähenenud. Kuigi me ehitame kogu aeg uut keskkonda, siis keskkond ei ole strateegiline raamistik, mis maha pannakse, vaid pigem on see konkreetne ühes faasis välja ehitatud kinnisvaraarendus.”
“Kui me räägime targast linnast, siis aus oleks öelda, et targad lahendused on need, mis adresseerivad käesolevaid olulisi probleeme, mitte ainult tulevikku vaatavat või nišiprobleemi, mis võib teatud osakondadele huvi pakkuda.”
Raamatusoovitused
Jane Jacobs - The Death And Life of Great American Cities
Eric Klinenberg - Palaces for the People
Ed Glaeser - Triumph of the City
Anne Whiston Spirn - The Granite Garden
Saade on salvestatud 9. oktoobril 2021. aastal Tallinnas.