041: Ede Schank Tamkivi – antropoloog ja haridusedendaja, kes ehitab targemat ja empaatilisemat Eestit
041: Ede Schank Tamkivi – antropoloog ja haridusedendaja, kes ehitab targemat ja empaatilisemat Eestit
Fotograaf: Elina Kostabi
„Julgeme rohkem katsetada ja julgustame seda, et kõik julgeksid panustada. See ei pruugi alati kõige paremini välja tulla, aga me ei hakka kohe maha tegema algatusi ja sellele ei järgne kohe sanktsioonid, vaid me oleme positiivselt meelestatud ja edasiliikumisele orienteeritud.“
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
„Globaalsete eestlaste“ 41. külaliseks on antropoloog, ajakirjanik ning haridusinnovaator Ede Schank Tamkivi. Hetkel keskendub Ede Vabamu noorteprogrammi NoVa juhtimisele, kuid päevatöö kõrval on ta programmeerimiskooli kood / Jõhvi kaasasutaja, noorte leiutajate suvekooli Hüppelaud korraldaja ning Sõnause sõnakorje taaskäivitaja.
Räägime Edega tema tööst ajakirjanikuna ning antropoloogiks kasvamisest, kuidas on Skype mõjutanud tema elu ja Eesti kultuuriruumi ning miks on vajalik rääkida üleilmsetest eestlastest. Lisaks saame teada:
Selles saates räägime
Ede tööst ajakirjanikuna ning antropoloogiks kasvamisest
Kuidas on Skype’i lugu mõjutanud tema elu ja Eesti kultuuriruumi
Miks on vajalik rääkida üleilmsetest eestlastest
Hariduse rollist parema tuleviku kindlustamisel ning kuidas infokülluses leida paremaid vastuseid
Miks ja kuidas on Californiast saanud tõmbekeskuse asemel tõukekeskus
Keeleuuenduste vajalikkusest ning kuidas seda teha
Kuidas on toimunud Eesti narratiivi nihe erinevatel aegadel Eestist läinute lugudes
Miks ja kuidas kaasata enam naisi ühiskonnas olulistesse protsessidesse
Valitud mõtteid
„Umbes 25. eluaastaks olin ma täiesti läbi[põlenud], sest ajakirjandus on ala, mis sööb inimest nii seest kui väljast. Kogu aeg sündmuste keskmes olla ja endast kõik välja pigistada, kuid jääda hästi pinnapealseks, on hästi väsitav.“
„Noored peaksid omandama kogemusi teenindussektoris, sest see õpetab sind olema empaatiline. Inglise keeles on selleks sõna humble – sa hoiad ennast tagasi, sest klient peab end hästi tundma. See õpetaks kannatlikkust. Kuuldes neid lugusid, kuidas pandeemiajärgselt kliendid restorani ilmuvad ja kogu oma viha teenindaja peal välja valavad... vot see on tõeline elukool, siis võid sa teha elus mida iganes.“
„Ma loodan, et me inimkonnana areneme positiivses suunas – õpime ise töö käigus, tehtud vigadest ning jõuame positiivsete lahendusteni – siinkohal peame aga olema võimelised tegema järeldusi. Just siin usun ma ka sellesse, et tehnoloogid peavad üha rohkem kuulama teiste teadlaste arvamusi ja võtma neilt sisendit. Tehnoloogia iseendas ei ole hea või halb, see, kuidas inimesed seda kasutavad, teeb selle heaks või halvaks.“
„Rahvusena oli meil väga vaja sellist positiivset lugu [Skype], millega oma narratiivi ehitada. // Kogu maailm on täis rahvaid, kes on olnud sunnitud oma kodumaalt põgenema. // Selle kurva loo asemel saime nüüd hakata rääkima positiivset lugu, mida ei pidanud kuidagi müüma ja selleks ei tulnud teha mingit riiklikku kampaaniat – see oli nii kõva lugu, et see müüs ennast ise! Ka meie ühiskonda tõi see teatud positiivse nihke – meil oli nüüd millegi reaalselt äratehtuga hiilata.“
„Californias sa kuuled selle kogukonna räägitud eesti keelt, mis on ajamasinasse pandud ja konserveeritud sellisel kujul nagu see 44. aastal Eestist lahkudes oli, ja nad on selle perfektselt alal hoidnud. Ma tõeliselt imetlen neid inimesi, kes räägivad siiamaani seda imelist, puhast eesti keelt.“
„Ju ma üritasin mõtestada iseennast selles keskkonnas ja kogukonnas, läbi selle kirjeldada, mis minu ümber sel hetkel valitses ning määratleda erinevaid eestlaste tüüpe. Kas on vaja nüüd kedagi kuhugi lahtrisse ära paigutada, aga teatud mõttes see teeb uurija tööd lihtsamaks. Minu uurimuse keskmes olid startup-inimesed ja nihke näitamine, kuidas lood ja eestlaseks olemise erinevad rituaalid ning narratiivid on muutnud läbi erinevate migratsioonilainete. Kurva loo asendamine millegi positiivsega – me saame uhked olla selle üle, kes me oleme, me ei pea seda häbenema. Me oleme end lahti haakinud sellest kurvast ajaloost. Oleme jõudnud selleni, et eestlased on laia profiiliga kõigeoskajad. See ongi meie uus lugu.“
„Mina usun vabaduste põhimõttesse – igal inimesel peaks endal olema võimalus määrata, kellena ta ennast identifitseerib, ja see võib ju elu jooksul muutuda!“
„Kus iganes või kellele iganes sa ka ei räägi, et haridus on võti paremasse tulevikku, siis kõik on sellega nõus. Vaidluskoht on vaid see, kuidas ja mil viisil anda paremat haridust ja millised võiks olla vajalikud muudatused praeguses haridussüsteemis.“
Rääkides sellest, et kood / Jõhvis on 25% õpilastest naissoost ja teistest IT initsiatiividest nagu Unicorn Squad: “Ma arvan, et mingil ajaperioodil me peamegi positiivselt diskrimineerima, et paisu tagant välja saada.”
„Kui arstid, viroloogid ja epidemioloogid räägivad nii keerulist keelt, ja seal on väga palju vastuolulist infot, siis nii lihtne on ju langeda teise äärmusesse, kus sul on väga selged ja lihtsad selgitused antud. Me peaks pigem pingutama selle nimel, et teadlased suudaks uusimatest teadussaavutustest rääkida lihtsas ja arusaadavas eesti keeles.“
„Keel ei ole mingi püha ja puutumatu asi, vaid me võimegi kalambuure teha, mängida sellega natuke ja vallatleda, ning selle käigus tekib keeleuuendus!“
Raamatusoovitused
Jaan Kross - Kolme katku vahel
Antrpoloogiast Shahram Khosravi - ‘Illegal’ Traveller. An Auto-Ethnography of Borders
Saade on salvestatud 3. oktoobril 2021. aastal üle Zoomi (Tallinn).