039: Tõnu Kaljuste – talendi ja suure tööga Grammyni
“Näiteks koorimuusika valdkonnas määrab hästi palju inimeste emakeel – kus kandis nende vokaalid ja värvid asetsevad. Kuigi maailmas kõik keeled, mis on loodud, nende sõnad tähendavad peaaegu üht ja sama asja - mõttest saame aru igal pool, aga need värvid on erinevad ja kui on tegemist vanema folkloori või vanema muusikaga, siis väga huvitav on jälgida, kuidas vokaalkultuur on maailmas nii eri värvi läinud.”
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Järgmise saate külaline on 2014. aasta Grammy laureaat ning aastakümnete jooksul mitmeid koore ning orkestreid üle maailma juhatanud Eesti koori- ja orkestridirigent Tõnu Kaljuste. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Kammerorkestri, ja algatas 2006. Aastast Naissaarel toimuva Nargen Festivali.
Selles saates räägime
Milline oli esimene muusikapala, mis kustumatu mulje jättis?
Kust tuli noorena põhiline muusikaeneriga?
Mis oli keeruline algusaastatel?
Erinevate kooride erinevatest kõladest, kuid orkestrite sarnasusest.
Miks vokaalmuusikas on ootamatust rohkem?
Tõnu kogemustest Arvo Pärdi sümfooniatega.
Vaikusest.
Valitud mõtteid
“See protsess, kuidas ühest väiksest noodivihikust või partituurist tekitatakse mingisugune teos ja elamus ja emotsioon. See tehnika, kuidas dirigent seda teeb - kui sa seda lapsena näed ja sul hakkavad mingisugused oma mõtted selles suunas liikuma - need olid need põhilised mõjutajad [saada muusikuks].”
“Mis on dirigendi ja juhtide puhul tihtipeale ähmane on see, et dirigeerida saad sa ainult siis, kui suudad ette mõelda ja dirigendi töö tegelikult ongi niisuguste ettevalmistavate liigutustega juba eelnevalt näitad tulevat karakterit, tulevat tempot. See on juhtiva kohapeal igas valdkonnas, aga seda ei ole tihtipeale tajuda, kas see inimene, kes juhtiva kohapeal on, mõtleb ette või mitte.”
“Näiteks koorimuusika valdkonnas määrab hästi palju inimeste emakeel - kus kandis nende vokaalid ja värvid asetsevad. Kuigi maailmas kõik keeled, mis on loodud, nende sõnad tähendavad peaaegu üht ja sama asja - mõttest saame aru igal pool, aga need värvid on erinevad ja kui on tegemist vanema folkloori või vanema muusikaga, siis väga huvitav on jälgida, kuidas vokaalkultuur on maailmas nii eri värvi läinud.”
“Tihtipeale materjal iseenesest ei ole väärtus.”
“Te võite ju Londonis ka ühe päeva jooksul kogeda kuivõrd erinevad inimesed tulevad erinevatele kontsertidele. Tüüppublikut ei ole olemas! Tekib ikka mingisugune kogukond, kes tajub muusikat ühtemoodi - sümfooniaorkesti publik on ühtmoodi ja koorimuusika teine.”
“Kõik tempod on läinud algsetest palju kiiremaks - koos meie eluga muutub teatud ajastu muusika, need seeditakse kiiremini läbi.”
“Muusikas on õnneks annete äratundmine küllaltki kerge - kellel on hääled, kellel on oskused, kes on hakanud juba varases nooruses õppima. Haridustee tagab selgelt mingisuguse stabiilsuse. On palju erialasid, kus inimesed alles hakkavad maailma sisse minema alles peale keskkooli või isegi peale ülikooli. Muusikute koolitus algab juba 3-4-aastaselt pihta. // Anded on siiski alati haruldased. Kes omavad erilisi mälupulkasid juba varem kui mälupulgad loodi, ja omavad erilist kuulmist, erilist mälu.”
Muusikasoovitused
Hästi palju Arvo Pärdi ja Veljo Tormise muusikat.
Saade on salvestatud 4. jaanuaril 2019. aastal Tallinnas.