016: Björn Koop – mida tähendab olla autodisainer isesõitvate autode ajastu eel?
“Ideid toota on endiselt kõige kergem manuaalselt. Ei ole paremat asja ideede tootmisel kui pastakas ja paber, kuna need on kõige kiiremad. See võib juhtuda sekundite jooksul – inimene kinnitab selle, mis tal mõttes on, kohe ära paberile.”
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Minu kuueteistkümnenda saate külaline on autodisainer Björn Koop, kellest on vaatamata kõikidele takistustele viimase 14 aastaga saanud autodisainis kõige kaugemale jõudnud eestlane. Täna disainib Björn uusi automudeleid Kia heaks, ning me vestlemegi tema teekonnast Valgast Frankfurti, kus ta töötab juba viimased 9 aastat.
Selles saates räägime
Mis on kõige raskem autodisaineri töös?
Kes on tema eeskujud ning miks teevad nad seda tööd erakordselt?
Miks on suur osa autodest “kurja” välimusega ning mida räägib see meie ühiskonnast?
Millised on tema lemmikud automudelid?
Kuhu liigub autodisain üha autonoomsemaks muutuvas transpordi- ja informatsiooniplatvormide maailmas?
Valitud mõtteid
“Ma poleks kunagi arvanud, kui oluliseks see kool, selle kooli käekäik ja need inimesed mulle muutuvad. Eesti Kunstiakadeemia on rohkem kui üks kool. Ta mängib olulist rolli Eesti kultuuriruumis ja keskkonnas, mida me enda ümber näeme.”
“Kui ma külastasin EKAt eelmisel aastal, siis nägin visandeid, milled olin teinud kunagi aastaid tagasi – see oli õudus kuubis. Mul oli nii halb, et rebisin need puruks. Alles hiljem mõtlesin, et tegelikult ma ei oleks tohtinud neid rebida. See oleks hea näide olnud, et kui te palju proovite, siis kuhugile võite ikka tööle saada.”
“Savimudelid on endiselt [autodisainis] kõige olulisemad asjad, sest see annab auto üldkuju ning seda on kõige kergem vaadelda iga nurga alt. Virtuaalne reaalsus on oluline, aga kahjuks neil on tingimused, mida pole kerge muuta. Matemaatik ei suuda päris kõike lahendada ning kõik need programmid, igaühel on mingi aga. Endiselt on ilus vaadelda asju kolmemõõtmeliselt, päriselt eksisteerivana.”
“Ei ole paremat asja ideede tootmisel kui pastakas ja paber, kuna need on kõige kiiremad. Inimene kinnitab selle, mis tal mõttes on, kohe paberile.”
“Miskipärast üritavad kõik firmad minna [agressiivse] iseloomu näitamise poole. BMW ja Alfa Romeo mõlemad näitasid alati selliseid teravaid nurki ja iseloomu, eriti Alfa Romeo. Nüüd on enamus firmad sinna läinud.”
“Eesti on küll hästi digitaalne, aga on üllatavalt suutnud säilitada sellise naturaalsuse — maakohad, maamajad, saunakohad. Minu jaoks on see päris hea kombinatsioon, mida siin [Saksamaal] ei kohta”
“Läbi kunsti ma kujutan mingeid arhitektuurivorme, mis on tõesti abstraktsed, aga see geomeetria painab mind alati. Ma mõtlen, kuidas jooned painduvad ning kuidas fotosid teha nii, et jooned kõik joonduvad või on alati geomeetrias.”
“Üks asi, mis on alati huvi pakkunud: kuidas jagada mingi pind nii ära, et sellest saaks võimalikult palju asju teha, kulutaks võimalikult vähe materjale ning lahendused oleksid hästi kavalad ja teistsugused.”
“Meil (eestlastel) on kõigil üks positiivne ja üks negatiivne külg. Positiivne on see, et üldiselt on eestlased hakkajad ja töökad. Ja negatiivsem külg on, et me oleme üldiselt vaoshoitud ja vaiksed. Me ei väljenda ennast nii energiliselt nagu keskeurooplased.”
“Vaja on kannatlikkust ning ikka ja jälle proovimist — ei saa alla anda. See ongi kõige olulisem.”
Raamatusoovitused
Jerome David Salinger - Kuristik rukkis
Haruki Murakami - Kafka on the Shore
A. H. Tammsaare - Tõde ja õigus
Saade on salvestatud 5. veebruaril 2017. aastal WhatsAppis (Frankfurt / Palo Alto).