008: Jüri Arrak – 80 – eesti kunsti grand old man
“Vanu kirju ei tohi kunagi redigeerida. Sa ei saa oma elulugu muuta. Sa ei saa oma mõtteid muuta. Pole mõtet ennast värvida parematesse värvidesse, kui sa oled.”
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Minu vestluskaaslaseks on täna 80. juubelit tähistav, eesti kunsti grand old man, kunstnik Jüri Arrak. Jüri on suurema osa oma elust elanud küll Eestis, väikse vahelepõikega Peterburis, kuid tema mõttemaailm on piirideta, ning tema teosed nii universaalsed, et patt oleks tema kogemustest mitte õppida.
Selles saates räägime
Kuidas on ta säilitanud oma lapseliku uudishimu?
Jüri eluperioodi Peterburis ja Viipuris Nõukogude sõjaväes, mis kujunes omamoodi tööorjuseks.
Kuidas mäetehnikumi haridusega Jüri Arrakust sai geoloogi asemel kunstnik, ning mis rolli mängis selles tema vend?
Kuidas leidis Jüri oma isikupärase stiili, mille järgi on kõik tema maalid äratuntavad?
Mis teeb teda õnnelikuks ning millised on olnud erinevad loomeetapid tema elus?
President Lennart Meri portree saamisloost.
Millised mõjutused on isiklikul elul olnud tema loomingule?
Millal muutub bioloogiline elu vaheetapiks ning tehisintellekt võtab üle?
Mida ta soovib Eesti 100. sünnipäevaks?
Valitud mõtteid
“Kuna me teame maailmast nii vähe, siis see on täiesti loomulik, et ma olen uudishimulik.”
“Silmad – see on umbes sama kui fotoaparaadil objektiiv.”
Jüri Arrak räägib kunsti müstikast: “Kui on halb kunstnik, siis on see lihtsalt üks kuusepuu, aga heal kunstnikul tundub, et selle kuusepuu taga on ka midagi.”
Jüri mõtiskleb kunsti rolli üle: “Võib arvata, et kunst peaks kuidagi aitama inimesel orienteeruda inimkonna tees ja maailma ehituses ja nendes probleemides, mis on maailma ees, mitte antud momendil ainult, vaid mis olid ja mis saavad olema ka.”
“Elu koosneb erinevatest probleemidest ja nende probleemide lahendamisest.”
“Minu jumala või looja mõiste on mõtlev algenergia.”
Jüri filosofeerib tehisintellekti teemadel: “Ega ma konna ei vihka! Täpselt samuti ei hakka tulevikus nõndanimetatud uus aste meid vihkama, vaid laseb meil elada, nagu meie laseme konna elada.”
“Bioloogia on vahend, mis lõi esimese astme järgmisesse etappi minekuks – need on need masinad, need on need kompuutrid. Bioloogia tegi lävepaku. Ja nüüd, poisid, kasutage seda lävepakku!”
Jüri arutleb taasiseseisvunud Eesti üle: “Kõige tähtsam sõna on vabadus!”
“Ma arvan, et eestlane ei ole eriti tulise temperamendiga ja eestlane võiks suhelda teiste rahvaste-riikidega küllaltki sõbralikult, kindlalt, argumenteeritult ja arusaadavalt, sest meil on suhteliselt hea hariduslik tase Eestis.”
“See maa on suurepärane koht elamiseks. Siin on loodus enam-vähem veel säilinud, metsa on palju, nüüd on praegu piirid reisimiseks lahti, kõik saavad õppida, kus tahavad. Nii et minu arust praegu on Eestil üks hea periood.”
“Maailm on mitmekesine ja võibolla sellepärast ma ei takerdu ka ühte süsteemi sisse, vaid mul on vaba mõtlemine ja vaba tundmine.”
Raamatusoovitused
Nietzche - Nõnda kõneles Zarathustra
Jüri Arrak - 101 eksliibrist
Jüri Arrak, Ilmar Vene - Ilma naljata. Kirjavahetus 1994-2000
Saade on salvestatud 19. augustil 2016. aastal Tallinnas.