005: Indrek Laul – Juilliardi klaverivirtuoos, Estonia klaverivabriku omanik
“Me peaksime väärtustama meie kultuuripärandit, seda hindama, et meil oleks rohkem omavahelist mõistmist, armastust, läbisaamisoskust ja et inimesed tunneks, et see on üks väga sisuka ja sügava kultuuripärandiga maa, mis saab maailma pilti rikastada.”
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Meie viies saatekülaline on Indrek Laul, kelle elu keskmeks on alati olnud klaver. Ta valdab seda pilli täielikult nii mängijana, tootjana kui ka ettevõtjana. Ta on üks vähestest eestlastest (kui mitte ainuke) kes on lõpetanud Julliardi konservatooriumi, ja kool ise on Indreku kandnud Juilliardi saja nimekaima lõpetaja sekka läbi aegade.
Estonia klaverivabriku omanikuna on Indreku eesmärk olla hea omanik, ja ta räägib sellest lähemalt, mida see tema jaoks tähendab. Tema elulugu on justkui otse filmist võetud, ja isegi kui see valdkond sind niivõrd ei paelu, siis pane tähele kuidas Indreku lugude vestmise oskust, millest on meil palju õppida.
Selle saate salvestamise päeval oli meil erakordne võimalus kuulata ka värskelt Arvo Pärdile valmistatud Estonia klaverit, mida Indrek lahkelt mängis, ning ma lihtsalt seisin seal kogu selle situatsiooni lummuses.
Selles saates räägime
Kuidas ta Juilliardis sisseastumiseksameid käis tegemas samas kui õppemaksuks raha ei olnud?
Mis tunne oli õppida maailma tippkonservatooriumis ning pöörata kriitika õppetundideks?
Kuidas ta paralleelselt Juilliardi õppetööga jõudis järeldusele, et temast võiks saada ka ettevõtja?
Kuidas ta mõtleb klaveritootmisest ning jagab ka meeldejäävaid müügilugusid Steve Forbesile, Jay Lenole, Larry Ellisonile ja Morgani perekonnale.
Valitud mõtteid
“Õppejõud annavad edasi sulle enamat kui ainult selle doktorantuuri ettenähtud õppematerjali, vaid teatud määral oma filosoofiat, mõtlemisi, arusaamisi, ja võibolla mõni tahtis juba pea teatepulka sulle edasi anda.”
Indrek tsiteerib oma õppejõudu, Richard Frenchi: “Ära kaota seda majakat, mille poole sa liigud, või seda eesmärki, mis su mõte ja idee oli. Ja ära kaota tasakaalu sinna liikudes, sest maailm vajab intelligentseid inimesi rohkem kui kunagi varem.”
“Need firmad, mis peavad vastu, need on rajatud filosoofiale. /…/ Omanik peab olema hea omanik, kes paneb paika visiooni ja osalt see visioon on firma puhul ka see filosoofia, mida miks me teeme.”
“Üle 20 aasta tagasi ma kirjutasin missiooni statementi ja panin, et me austame ja peame lugu kõikidest klaveritegijatest, sest meie ideaaliks ja suunaks on ideaalne klaver.”
“Väga sageli mõeldakse, et ma lähen kuhugi ja hakkan oma tehtud toodet ja kunsti või maali teistele pakkuma. Teinekord on nii, et sa lähed kõigepealt sinna ja püüad neist aru saada. Ja kui sa hakkad neist aru saama, siis ma arvan, see on esimene samm selleks, et nemad hakkavad sinust aru saama.”
“Meie käsitsi tehtud pillidest enamus peab olema suunatud Ühendriikidesse, et seal arvuliseltki tekiks tuntus ja et inimesed hakkaksid poodi minema ja küsima Estonia klaverit.”
“Ühelt poolt, kui ma nägin, et torm on tulemas, võtad ju purjed maha ja valmistad terve laevameeskonna ette tormi tulekuks. Ja see ei ole lihtne ega see ei ole meeldiv tegevus. Teiselt poolt, kuna oli näha, et nüüd tulevad nii-öelda aeglasemad ajad, me hakkasime tegelema uute mudelite arendusega ja tulime välja kahe uue klaverimudeliga, sest mu mõte oli selles, et kui siis jälle normaliseerub olukord ja ookean rahuneb maha ja päike tuleb välja ja tulevad jälle ilusad ilmad, siis ei ole meil mitte kolm mudelit nagu seni, vaid nüüd on juba viis.”
“Ma väga sageli mõtlen, et küll on minul vedanud, et ma võin nii võrratu asjaga tegeleda nagu klaverid. See on erakordne võimalus ja õnn, et ma saan teha sellist ilusat muusikainstrumenti.”
“Üks eriline tunne on mul endal sellest, et me oleme üks väheseid, kui mitte ainuke klaverivabrik, kellel on riigi nimi klaveri peal.”
“Niisugune traditsioon on, et sa lähed koju ja allkirjastad selle klaveri malmraami peale tänutäheks meie meistrite ja meie firma poolt, et nad on selle klaveri valinud. /…/ Sinna juurde käib ka teatud klientide juurde visiidid, kui nad on teinekord kokku kutsunud oma pere või ka tuttavad. Siis natuke mängime muusikat – nemad ka mängivad – ja allkirjastame selle pilli, teeme pilte koos ja teeme sellest klaverist mitte niivõrd objektiivse kuivõrd subjektiivse perest perre põlvkonniti edasiantava instrumendi.”
“Sageli tahetakse klaveri ümber suuremat pilti, kuni selleni välja, et mitmed omanikud on hakanud suviti laevadega siia (Eestisse – toim.) tulema.“
“Siia juurde ma tahan tuua, et Estonia klaveril oleks tema oma kõla. Sa ei püüa olla nagu keegi teine ja talle siis kõlaliselt järgi joosta või teda kopeerida. Me siiski kõik kasutame oma kultuurilist tausta, kust me tuleme, kes me oleme. Ja kui sa paned selle kõlapilti, siis see on kui värvide mäng maalil ja need värvid, mida sina kasutad ja see maailmanägemus, mis sa sinna maali valad, sinu emotsioonid, läbielatu, meie ajalugu, meie arusaam on tegelikult kõik selles kõlapildis.”
“Me peaksime väärtustama meie kultuuripärandit, seda hindama, et meil oleks rohkem omavahelist mõistmist, armastust, läbisaamisoskust ja et inimesed tunneks, et see on üks väga sisuka ja sügava kultuuripärandiga maa, mis saab maailma pilti rikastada.”
Raamatusoovitused
Andrew Ross Sorkin - Too Big to Fail
Alo Põldmäe - Eesti klaver
Saade on salvestatud 15. augustil 2016. aastal Estonia klaverivabrikus Kalamajas.