004: Alar Kolk – kuidas päästa Euroopa majandust?
“Kui me Euroopat vaatame liikmesriikide kaupa, siis 27. riigist leiame heal juhul kolm kes kasvavad ja arenevad. Ülejäänud riikide majandused ju tegelikult ei kasva.”
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Meie neljas saade on mitmes mõistes eriline. Minu saatekülaline on sel korral Euroopa Innovatsiooniakadeemia asutaja Alar Kolk, kes oli kutsunud ka mind olema üheks juhtmentoriks selle programmi raames. Meie salvestus leidis aset 8. juulil Nizzas, vaid 6 päeva enne 2016. a ohvriterohkeimat terrorirünnakut.
Tänavuse Bastille vallutamise aastapäeva õhtul hukkus 84 inimest, nende seas ka kolm tudengit meie Euroopa Innovatsiooniakadeemiast: 21. a eestlane Rickard Kruusberg, kes õppis Tallinna Tehnikaülikoolis; 22. a ukrainlane Mykhaylo (Misha) Bazelevskyy, kes õppis McEwani ülikoolis Kanadas; ja 20. a itaallane Nicolas Leslie, kes õppis Californias Berkeley ülikoolis.
Need olid tudengid, kes tulid suvepuhkuse asemel õppima, kuidas luua ning ehitada uusi ettevõtteid, mis aitavad muuta maailma paremaks. 14. juuli õhtul võeti neil see võimalus igaveseks ära. Seda surmahirmu ning inimsusevastast kogemust ei unusta ma iial. Arvestades, millest me Alariga rääkisime, on see tagantjärgi mõeldes veelgi olulisem.
Tagasi Alari juurde. Teda tuntakse kui ühte Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ehk EASi visiooni arendajatest ning hilisemat juhti. Enne Euroopa Innovatsiooniakadeemia asutamist töötas Alar aga TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektorina. Tema teekonnal on olnud mitmeid ääretult huvitavaid, õpetlikke ja vahel ka koomilisi lugusid.
Selles saates räägime
Miks asub Innovatsiooniakadeemia Nizzas?
Milline oli Tartu ja Tartu Ülikooli õhustik 1992. aastal, kui Alar oma tudengipõlve alustas ning Eesti Vabariik oli vaid napilt 10 päeva vana?
Kuidas aitas inglise keele oskus käivitada ta karjääri?
Kui palju sai osta 1992. aasta suvel 8 Eesti krooni eest, mis oli vaevalt mõned nädalat vana rahaühik?
Tema kirevast haridusteest doktorikraadini Eestis, Rootsis, USAs ja Soomes, mille käigus on ta õppinud nii kosmosesüsteeme kui ka innovatsiooni ökosüsteeme.
Kuidas ta kolmandal kursusel hakkas Tartu Ülikoolis majandustudengitele kassettide pealt loenguid pidama?
Kuidas ta Majandusministeeriumisse tööle sattus ning asus kirjutama visioonidokumenti, mis sai aluseks EASi loomisele?
Mida oleks tarvis Euroopal ja Eestil selleks, et paigalseisust ei saaks taandareng, vaid kiire kasv?
Kuidas kasvatada Eesti ettevõtete juhtide konkurentsivõmet?
Valitud mõtteid
Alar kirjeldab 1992. aasta tudengite optimismi: “Ehitame mõne aastaga sellise riigi ja majanduse üles, mida keegi kunagi varem näinud ei ole”
“Tihti juhtus nii, et panin oma võileivad valesse torusse” – Alari toimetamistest lapsena isa kosmoseseadmete juures
Alar räägib, kuidas ta 1994. aastal tellis Amazonist kassetid ameerika ettevõtete juhtide loengutega ning läks Tartu Ülikooli tundengitele neid teadmisi edasi andma.
“93ndal aastal oli mul neli aktsiaseltsi /…/ kui äri püsti said, pidi ta järgmisel päeval hakkama raha sisse tooma.”
“Eestis muutus paari aastaga ärikeskkond, konkurentsikeskkond, toodete ja teenuste kvaliteet muutus 24 kuuga – kahe-kolme aasta pärast polnud enam aktsiaseltsitamist võimalik teha /…/ hakkas reaalne majandus tekkima”
Alumiiniumiärist majandusministeeriumisse tööle minnes Alari palk langes 4 korda, aga väljakutse luua organisatioon milleks hljem sai EAS tundus nii põnev, et ta võttis tööpakkumise siiski vastu.
“Mida ma näen, on see, et me oleme võtnud igalt poolt midagi, aga see komplekt kokku ei ole päris hea. Ja me ei ole enam näljased.”
Alar räägib, kuidas Elon Musk MITs tema õpingute ajal seal külalisloenguid andis.
“Igal hommikul ärgates küsin endalt, et kas see, mida ma teen, on piisavalt oluline? Kas see aitab teisi inimesi?”
Raamatusoovitused
AI tehisintellektiga seotud raamatud
Charles Baudelaire ning Jüri Üdi luuleraamatud
Saade on salvestatud 8. juulil 2016. aastal Nizzas.