003: Mari Joller – kus jookseb piir inimese ja tehisintellekti vahel?
003: Mari Joller – kus jookseb piir inimese ja tehisintellekti vahel?
“Kui me inimkonnana tahame jääda maailma kontrollima, siis me peame leidma vahendid kuidas saame kasutada tehnoloogiat ära enda huvides, ja luua rohkem naturaalsed, inimlikumad suhted tehnoloogiaga.”
Kuula 🎧 Spotify / Apple Podcasts / Google Podcasts
Minu kolmas saatekülaline on võrratu Mari Joller, kes on juba pikemat aega New Yorgis tegutsev eestlanna. Ta juhib tehisintellektiga tegelevat ettevõtet Scarlet Speaking, mis loob Samsungi ettevõtluskiirendi toel tarkvara mis toimib kui nutisekretär, mis aitab sind sinu kalendri ja reiside planeerimisel, märkmete tegemisel jms. Ühtlasi oli Mari ka esimene eestlane, kes lõpetanud Harvardi ärikooli magistrantuuri, kuid sellega ei lõpe tema haridustee.
Selles saates räägime
Milline oli ta elu 1992. aastal mormoonide keskel Idaho osariigis, kuhu ta vahetusõpilasena aastaks sattus?
Miks ta Tartu Ülikooli juuraõpingud pooleli jättis ning kuidas ta Hiina keele selgeks õppis?
Oma tööst Nokias ja Virgin Mobile’is.
Miks on oluline luua humaanset tehnoloogiat ja kus jookseb piir inimese ja tehisintellekti vahel?
Milline on tema jaoks eriline paik Eestis?
Milline on tema ilus soov Eesti Vabariigi juubeliks?
Valitud mõtteid
“Olen üritanud teha asju, mis mind hetkel õnnelikuks on teinud või mis huvitavana on tundunud ning üritanud iseennast õppida, et näha, mis mind tõmbab või mille vastu mul huvi ei ole, tehes mõtled endale suuna välja.”
“Mu vanemad võibolla olidki mu esimesteks mentoriteks. Tagasi mõeldes olen tänulik oma vanematele, just selle eest, et nad sisestasid mulle usku, et saan kõigega hakkama.”
“Minu meelest on selline käte külge panemine nii väikestele tüdrukutele kui poistele ühtemoodi kasulik, sest see õpetab sulle, kuidas ise probleemile läheneda, midagi ära teha. Ei saa isegi hinnata seda eneseusku, mis sellega tekib – see on kasvatus, kus sulle sisestatakse, et sa saad ise hakkama kõigega/…/ siis lapsed naturaalselt lähevadki selles suunas, mis neid ise tõmbab ilma mingi raamistikuta.”
“Mõlemad vanemad rõhutasid hariduse olulisust väga/…/ haridus on just see, mis sulle võimalusi loob ja edasi viib, siis sellest lahti ütlemine ei tundu mulle õigena.”
“Mina näiteks tegutsen efektiivsemalt ja paremini kui ma saan väljastpoolt seda energiat ja New Yorgis on just see, et kuna kõik on väga kallis, kas ujud või upud, siis ei saa väga pikalt mingi asja kallal nikerdada; sa pead oma energia suunama sellesse väljatöötamisse või midagi muud ette võtma. Mulle see sobib, et tunned töö distsipliini inimeste hulgas väga tugevalt.”
“See hirm, mis on loodud, et robotid võtavad maailma üle… sinna on ikka päris pikk maa.”
“Kuidas me oma ühiskonna struktuuri ümber mõtleme kõige selle juures, on minu jaoks ehk olulisem teema. Paljud innovatiivsed riigid on hakanud mõtlema kontseptsioonidest nagu universal basic income – kui robotid kogu töö ära teevad, siis meil on palju vaba aega, mida oma huvidele ja muul alal kasutada, aga kust tuleb sissetulek – kui sellele mõtlemata jätta, siis on suurem oht, et ühiskonna struktuuris tekivad mõrad, millega on juba raskem tegeleda.”
“Aina olulisemaks 21. sajandil muutub see, et kui sa midagi välja mõtled, siis pead mõtlema, mis on ka potensiaalsed kõrvalmõjud.”
“Loova töö juures kirjutan käsitsi palju, midagi seal juures on, mis mu aju lahti teeb /…/ märkmik on mu pool aju.”
Raamatusoovitused
Christopher McDougall - Born to Run
Ben Horowitz - The Hard Thing about Hard Things
Saade on salvestatud 18. juunil 2016. aastal Skype’is (New York / Palo Alto).